Puukborrelioos
ka Lyme tõbi Morbus Lyme
(ld.k) Lyme borreliosis (ingl.k)
Seletus Lyme tõbi on puukide vahendusel leviv haigus,
mida põhjustab spiroheetide perekonda kuuluv bakter ning mille esmaseks
tunnuseks on ringikujuline nahalööve puugihammustuse piirkonnas.
Ülevaade Puuke on mitut liiki ning haigusi levitavad
puugid võivad olla piirkonniti erinevad. Eestis levib palju võsapuuke ning
laanepuuke. Neist esimest võib leida üle kogu Eesti, teist aga vaid ida- ja
lõunaregioonides. Eestis on puukborrelioosi sagedus 22 : 100 000 inimese kohta.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Lyme tõve tekkes on keskne koht puukidel. Inimene on puugi
juhuperemees ning nakatumine toimub tavaliselt vere
imemise ajal. Väga harva võib inimene saada nakkuse
koduloomadelt puuki eemaldades. Varakevadel ja suve algul
saadakse nakkus laanepuugilt, sügisel aga
võsapuugilt, seega haiguse ilmnemise periood on
aprillist oktoobrini.
Lyme tõve põhjustajaks on mikroob nimega Borrelia burgdorferi, mis
tungib puugi abiga inimesse ning liigub edasi vere vahendusel, nakatades
niiviisi mitmeid organeid. B. Burgdorferi meelispaikadeks on
närvisüsteem ning liigesed.
Peiteaeg ehk aeg, mis kulub nakatumisest haiguse
avaldumiseni, võib olla 3-32 päeva.
Sümptomid ehk avaldumine
Lyme tõve avaldumine jagatakse tinglikult kolme perioodi. Puugihammustuse
piirkonnas tekib punetav ala, mis järk-järgult ringikujuliselt
suureneb, seda nimetatakse migreeruvaks erüteemiks. Siiski võib
kuni 25%-l haigetest see nahamuutus puududa. Teise haigusperioodina tuntakse
nakkuse laialdast levikut organismis. Haigel ilmneb palavik,
külmavärinad, lihase- ja liigesvalud, kurgu- ja peavalu
ning köha. Lisaks võivad olla suurenenud lümfisõlmed
ning esineb üldine nõrkus. Kui inimene ei saa õigeaegselt
ravi, võib kujuneda haiguse kolmas staadium ehk püsiv põletik.
~15%-l kujunevad närvisüsteemi häired (meningiit, entsefaliit, müeliit
või neuriit). ~8%-l tekivad südame rütmihäired (atrioventrikulaarne blokaad), mis avaldub liiga aeglase
südametegevusena. Tüüpiliselt esineb ka liigeste valu, mis
pidevalt liigub ühest liigesest teise. Väga harva esineb aastaid pärast
nakatumist avalduv krooniline närvisüsteemi põletik, mille tõttu tekivad
mälu-, une- ja meeleolu häired ning
närvivalud.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Kui inimesel esineb tüüpiliselt esimene haigusstaadium ehk migreeruv
erüteem ning ta mäletab puugihammustust, siis ei teki tavaliselt diagnoosiga
raskusi. Kui aga erüteemi ei ole tekkinud või ei ole haige seda märganud,
tuleb teha täpsustavaid uuringuid. Diagnoosimist raskendab
asjaolu, et antikehad B. Burgdorferi vastu tekivad verre alles
3...6ndal nädalal peale nakatumist. Kuna ka ajuvedelikku ehk liikvorisse ilmuvad
põletikulised muutused alles nädalaid peale nakatumist, siis on tihti vaja
püstitada algne diagnoos vaid kliinilise pildi alusel, teisi
põhjuseid välistades.
Ravivõimalused
Lyme tõbe saab edukalt ravida antibiootikumidega, mis
hävitavad inimese organismi sattunud B. Burgdorferi. Algstaadiumis alustatakse
ravi doksotsükliiniga (100 mg 2 korda päevas). Kui haigus on
esimeses staadiumis, siis piisab tavaliselt 10-päevasest ravikuurist. Kaugemale
arenenud haiguse korral aga rakendatakse kuni 30 päeva pikkuseid kuure sama
ravimiga. Kui esinevad juba närvisüsteemi või südametegevuse häired,
manustatakse ravimit veeni. Liigeste ning lihaste valulikkuse vähendamiseks
kasutatakse valu- ja põletikuvastaseid aineid (ibuprofeen,
diklofenac).
Prognoos
Lyme tõbi allub hästi ravile. Problemaatilisemad on ehk juhud, kus haigus
avaldub alles aastaid hiljem mitmete närvihaiguse sümptomitega, kuid õnneks on
see probleem väga harva esinev. Õigeaegne ravi tagab hea paranemise.
Ennetamine
Puukide vahendusel levivaid haigusi saab ennetada vaid ühel viisil:
puugihammustust vältides. Oluline on riietuda hoolikalt metsas liikudes ning
alati kontrollida kogu nahk, et vajadusel eemaldada nakkust levitav puuk.
Kaasajal on saadaval ka puugitõrjevahendid ehk repellendid, mida pihustatakse
riietele ning mis taksitavad puugi kinnitumist.
Kasutatud kirjandus: Harrisons Principles of Internal
Medicine, 1998 Eesti Arst 2001, nr 7 Neurology In Clinical Practice, W G
Bradley 3rd Ed.
|