Püelonefriit, äge
ka äge neeruvaagnapõletik; äge
neerupõletik Pyelonephritis acuta (lad.k.) Acute pyelonephritis
(ingl.k.)
Selgitus Äge püelonefriit on kiirelt kulgev mikroobide
poolt põhjustatud neeru interstitsiaalse koe (uriini tootvaid päsmakesi
ümbritseva koe) ja neeruvaagna põletikuline haigus.
Ülevaade Kui äge püelonefriit tekib spontaanselt ilma
eelneva kuseteede haiguseta nimetatakse teda primaarseks
püelonefriidiks. Sekundaarne püelonefriit on tüsistus
olemasolevale kuseteede haigusele, eriti uriini äravoolu takistuse korral (nt.
neerukivi). Infektsioon võib neerudesse levida kas kuseteede kaudu ehk
astsendeeruvalt või vere kaudu mujal organismis asuvast
põletikukoldest ehk hematogeenselt. Enamasti asub põletik
ühes neerus, harvem (rohkem naistel)
mõlemas.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sagedamini on põletiku tekitajateks soolekepike,
Proteus ja enterokokid. Staphylococcus
aureuse leidmisel peaks algkollet otsima mujalt organismist, sest
kuseteede infektsiooni tekitab ta harva. Mikroobide levikuks kuseteedest on
vajalik nende sattumine põide, mis on võimalik rõhu tõusul põies (köhimine,
raskuste tõstmine). Uriin surutakse baktereid sisaldavasse
kusitisse ning põiesisese rõhu langusel toob tagasivool
need kaasa kusepõide. Mikroobe võib sattuda põide ka meditsiiniliste
protseduuride käigus (nt. peene elastse toru ehk
põiekateetri paigaldusel uriini väljutamiseks põiest).
Edasisele levikule neeru aitavad kaasa uriini
äravooluhäired, sest normaalselt oleks uriinivoolul
loputusefekt. Mujal organismis asuvast põletikukoldest kannab mikroobid
neeru veri, harvem lümf.
Sümptomid ehk avaldumine
Ägeda püelonefriidi kerge vormi korral võib ilmneda vaid mõnepäevane
mõõdukas temperatuuri tõus. Raskematel
juhtudel kujunevad haigustunnsed välja mõne tunni kuni päeva jooksul:
palaviku tõus külmavärinatega (≥ 39,4°C),
isutus, iiveldus, oksendamine
ja peavalu.
Esinevad ka kuseteede infektsioonile iseloomulikud urineerimisega seotud
kaebused: valulikkus, sage kusemistung,
vähene uriinikogus. Neerude haaratusele viitab tuim valu seljas
nimmepiirkonnas.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Lisaks küsitlusele vaevuste iseloomulst, eelnevatest kuseteede haigustest ja
muudest põletikulistest protsessidest organismis on oluline uriinianalüüs.
Uriinianalüüsis viitab põletikule bakterite leidmine
mikroskoopilisel uuringul, vere valgeliblede ehk leukotsüütide
esinemine. Vereanalüüsis on tõusnud leukotsüütide arv ja
vererakkude settekiirus (ESR), mis põletikule osutavad.
Röntgenpildil võivad näha olla kivid.
Ultraheliuuring aitab eristada alumiste kuseteede
infektsioonidest, näha võib olla vedelik neeru ümber, äravoolutakistusest
paisunud
neerukarikad.
Ravivõimalused
Üldiste ravimeetmetena soovitatakse palju juua ning
urineerida, et loputada kuseteid, pidada kinni
voodireiimist ning vajadusel soojendada
neerude piirkonda. Bakterite vastu rakendatakse kiirelt ravi
antibiootikumidega, esialgu palujdesse erinevatesse
mikroobidesse toimivate ehk laia toimespektriga antibiootikumidega, hiljem
tekitaja kindlakstegemise järgselt vastavalt sellele. Efektiivsed on II või
III põlvkonna tsefalosporiinid (tseftriaksoon),
aminopenitsilliinid (ampitsilliin),
fluorokinoloonid (tsiprofloksatsiin). Ägeda alguse korral
on esimesed 24 48 h soovitav antibiootikume manustada veeni,
hiljem jätkata tablettidega. Kuur peaks kestma ca nädal, noorte
naiste puhul, kel ei esine komplikatsioone, piisab 1 2 päevast.
Prognoos
Kiire diagnoosi ning adekvaatse ravi puhul paranevad haiged
täielikult. Uut haigestumist aitab vältida esialgse põhjuse
kõrvaldamine (kivi eemaldamine, mujal organismis asuva põletikukolde
väljaravimine). Ravimata juhtudel või ebaefektiivse ravi korral
võib püelonefriit muutuda krooniliseks, tekkida mädane
neerupõletik, eriti halval juhul kujuneda välja
neerupuudulikkus.
Ennetamine
Püelonefriiti saab osaliselt ennetada samuti nagu muidki kuseteede
infektsioone: korralik hügieen, mitte külmetada alakeha, samuti
ravida korralikult välja kõik mädased põletikuprotsessid organismis.
Rasedatel on soovitav teha uriinianalüüs avastamaks bakterite esinemist
uriinis, mis võib edaspidi püelonefriiti tekitada. Sagedaste haigusepisoodide
esinemisel on abi madalas doosis antibiootikumikuuridest arsti soovituse ja
järelvalve all.
Kasutatud kirjandus 1. G. Herold et al.
Sisehaigused 1999, Tartu. 2. R. Berkow et al. The Merck Manual of
Diagnosis and Therapy 16-th ed. 1992, USA. 3. Kurt J. Isselbacher et
al. Harrisons Principles of Internal Medicine 14-th ed.
1998. 4. H. Kõrge ja teised Nefroloogia 1985, Tallinn. 5. T.
Velgre Uroloogia 1979, Tallinn.
|