1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Pea neuralgiad

ka kolmiknärvi neuralgia;
keele-neelu närvi neuralgia
Neuralgia nervi trigemini et nervi glossopharyngei (ld.k)
Trigeminal and glossopharyngeal neuralgia (ingl.k)

Selgitus
Neuralgiad on äkiliselt tekkivad ühe närvi piirkonna valusööstud, mis kestavad sekundeid või minuteid ning esinevad sagedamini kolmiknärvi ning keele-neelu närvi hargnemise alal.

Ülevaade
Kuigi valu kestab tavaliselt vaid mõne sekundi, on neuralgia haigele ebameeldiv ning avaldub ette hoiatamata, katkestades inimese tegevuse (söömise, lugemise vms).
Peaaju närvide neuralgiad on kesk- ja vanemaealiste haigus. Kolmiknärvi patoloogiat esineb rohkem: sagedusega ligikaudu 4-5:100 000, naistel sagedamini kui meestel.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Neuralgiate tekkepõhjused ei ole teada (välja arvatud harvad juhused, kus põhjuseks on kasvaja surve närvile). Läbi aegade on neuralgiate põhjuseks peetud siiski kompressiooni ehk survet, tavaliselt surub närvile mõni arter või veen.
Kolmiknärv on viies peaaju närv, mis viib ajju infot tundlikkusest näo piirkonnast ja keelelt ning toob impulsse mälumislihastele.
Keele-neelu närv on üheksas peaaju närv ning viib informatsiooni neelu tundlikkusest, samuti süljenäärmetelt ning toob impulsse neelu lihastele.

Sümptomid ehk avaldumine

Põhiliseks kaebuseks on äkki tekkiv valusööst näo piirkonnas, mis kestab mõne sekundi.
Tüüpilised kohad valu tekkeks on kolmiknärvi väljumiskohad koljuõõnest näole (kulmude keskkohas, põsel ning alalõua piirkonnas). Valu võib tekkida huultes, silmas, põses või lõuas.

Keele-neelu närvi puhul tekib valusööst kurgumandlite ja/või  keelepõhja piirkonnas ning võib levida ka samapoolsesse kõrva. Valu võib aktiveerida ka uitnärvi, mistõttu selle neuralgia korral kaasneb tihti ka minestus.
Neuralgia võib avalduda vaid närvi ühe haru varustusalal või ka mitmel alal korraga. Valu võib tekkida nii päeval kui ka öösel ning esineb palju kordi ööpäevas. Kuna valu kordub, muutub inimene ärevaks, kartes uue valusööstu tekkimist.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Haige kaebused on tavaliselt küllalt tüüpilised, et kahtlustada neuralgiat.
Selle sündroomiga ei kaasne närvi funktsiooni häireid (see tähendab, et tundlikkus ning lihaste töö näo- ja neelu piirkonnas on intaktne).
Iseloomulikuks on veel fakt, et neuralgilist valu saab sageli vallandada teatud manipulatsioonidega (näiteks surudes kolmiknärvi väljumiskohtadele). See on haigele ebameeldiv, kuid kinnitab diagnoosi.
Lisauuringuid tavaliselt ei vajata.

Ravivõimalused

Valikravim neuralgiate puhul on karbamasepiin, mida antakse jagatuna 2-4 annuseks. Teiseks võimaluseks on fenütoiin või baclofen.
Ärevuse ning depressiooni kõrvaldamiseks soovitatakse amitriptülliini või diasepaami.
Kirurgilist ravi (stereotaktiline operatsioon) kasutatakse harva, valdavalt juhtudel, kui valu on väga sage ja tugev ning konservatiivne ravi ei anna tulemusi.
Lisaks on kasutusel närvi harude alkoholiseerimine, mis samuti paljudel haigetel annab pikaajalise efekti.

Prognoos

Neuralgiaga haige prognoos on üldiselt hea. Valdav enamus allub ravile karbamasepiiniga, kuid ravi tuleb tarvitada aastaid.

Ennetamine

Peaaju närvide neuralgiaid ei ole võimalik ennetada.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee