1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Pseudopodagra

ka pürofosfaatartropaatia;
kondrokaltsinoos
chondrocalcinosis (ld.k)
Chondrocalcinosis (ingl.k)

Seletus
Kondrokaltsinoos
ehk pseudopodagra on liigespõletik, mille puhul toimub pürofosfaatkaltsiumi mikrokristallide hulgaline ladestumine liigesesse ja liigest ümbritsevatesse kudedesse.

Ülevaade
Haigusele on iseloomulik liigesekõhrede ja -ümbrise lubjastumine ehk kondrokaltsinoos. Haigust iseloomustvad ägedad hood (pseudopodagra) ja kroonilise liigeskahjustuse teke.
Haigus esineb üle 30.a. vanustel inimestel ja sageneb vanuse suuenedes.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Sageli esineb seda haigust perekonniti. Ainevahetuslike häirete põhjused ja mehhanismid on aga veel ebaselged.
Muutused kudedes on põhjustatud mikrokristallide ladestumisest kõhresse ja liigeseõõnt katvasse kesta. Toimub kõhrestruktuuri lagunemine, kõhrerakkude hävinemine, kõhrealuse kohe tihenemine ja luuliste jätkete ehk osteofüütide kasv.
Pseudopodagra hoogude teket seostatakse pürfosfaatkaltsimi kristallide üleminekuga nende kogunemiskohtadest kõhrest liigeseõõnde ja ägeda liigesepõletiku tekkega. Liigese mikrotrauma võib seda soodustada.

Sümptomid ehk avaldumine

Pseudopodagra hoog areneb tavaliselt ühes põlveliigeses.
Tekib kas äge või alaäge põletik, mida iseloomustavad valu, turse ning palavik.
Haigushoog on vähem intensiivsem kui tõelise podagra puhul. Mõnikord võivad olla haaratud ka teised liigesed (peale põlveliigese).
Äge periood võib kesta mõnest päevast 4-6 nädalani. Hoogude sagedus on väga varieeruv, vaheajad mõnest nädalast mitme aastani.
Hoogude ägenemisel tekib krooniline liigeskapsli põletik. Haiguse kroonilist vormi iseloomustavad pidevad valud, hommikune liigesjäikus ja mõõdukas liigeste turse. Sagedasem on ühe põlveliigese artriit. Selle kroonilise kulu korral võivad tekkida ägedad pseudopodagra hood.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Röntgenülesvõttel on näha kaltsiumikristallide ladestumist kõhresse. Liigeste lubjastumist võib sageli märgata randmeliigestes või ka puusaliigeses, põlveliigeses ja meniskites ning küünarliigeses. 
Vereproovis on näha valgeliblede arvu tõusu, mis viitab põletikule ja settereaktsiooni kiirenemist.

Ravivõimalused

Kuivõrd ainevahetsulike häirete mehhanism on ebaselge, puudub pikaajaline spetsiifiline ravi.
Ägedat hoogu ravitakse mittesteroideste põletikuvastaste preparaatidega (indometatsiin, diclofenac).
Väga ägeda põletiku puhul on näidustatud hormoonpreparaatide süstimine liigesesse.  Pikemas perspektiivis on näidustatud sanatoorne ravi, sealhulgas mudaravi (kuid ainult haiguse vaibuimisfaasis!). Raskete deformatsioonide puhul on näidustatud kirurgiline ravi.

Prognoos

20% esineb haiguse destruktiivne ehk purustav vorm, mida leitake põhiliselt 60-70a. Naistelt puusaliigeses. Selline haiguse vorm on invaliidistav. Teiste haigusvormide puhul oleneb töövõime ja elukvaliteet haiguse lokalisatsioonist ja raskusest. Haigus esineb perekonniti, seega geneetiline faktor on oluline.

Ennetamine

Uurida perekonniti haiguse esinemist ja varakult alustada haiguse raviga.


Kasutatud kirjandus:
1.) Oxford textbook of rheumatology, sec.ed, Vol 1, 2. Ed. By P.J.Maddison et al. 1998.a. Oxford Medical Publications.
2.) Harrisons Principles of internal medicine. 13ed. K.J.Isselbacher et al. 1994.a.
3.) The Merc Manual of diagnosis and therapy, 16ed, R.Berkow et al.
4.) Reumatoloogia., R.Birkenfeldt, L.Päi, T.Haviko, 1995.a.
5.) Meditsiini sõnastik., G.Loogna et al., 1996.a.

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee