Pleuriit
ka kopsukelme
põletik Pleuritis (lad.k) Pleuritis (ingl.k)
Seletus Pleuriit on kopsukelmete
põletik, mis on tavaliselt mõne teise haiguse põdemise tulemus.
Ülevaade Iseseisva haigusena esineb pleuriite väga harva.
Tavaliselt on tegemist mõne teise haigusliku protsessi tüsistusega. Seetõttu
oleneb ka ravi efektiivsus pleuriidi algpõhjuseks olnud haiguse
ravist.
Tekkepõhjused ja - mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos
Tekkepõhjused ja - mehhanismid
Pleural ehk kopsukelmel on kaks lestet:
kopsupoolne ning rindkereseinapoolne. Pleuravedelikku on inimesel normaalselt
rahuolekus 1-20 ml. Seega on pleuraõõs - ruum, mis jääb
pleuralestmete vahele - tervel inimesel vaid teoreetiline
ruum. Põletike puhul tekib vedelikukogum pleuraõõnde veresoonte
läbilaskvuse suurenemisest.
Pleuriidid võivad olla
kuivad või eksudatiivsed (seotud vedeliku
kogunemisega pleuralestmete vahele). Kuiv pleuriit
on pleuralestmete põletik ilma vedeliku kogunemisteta pleuralestmete vahele.
Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele
pleuriidile. Kuiva pleuriiti võivad tekitada bakterid,
sealhulgas ka Mycobakterium tuberculosis (tuberkuloositekitaja).
Infektsioon satub kopsukelmetele kas kopsust või vere
kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma).
Kuiva pleuriidi teket saab seostada: rindkeretraumaga, kopsupõletiku,
kopsuinfarktiga, kopsuvähiga, tuberkuloosiga.
Eksudatiivne
pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde.
Iseseisva haigusena ei esine, võib seostuda järgmiste haigustega:
kopsupõletik, tuberkuloos,
kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise
lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma, reumatoidartriit.
Kui
pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid, on tegemist
mädase pleuriidiga. See või tekkida
kopsupõletiku, operatsiooni või
trauma tüsistusena. Mõnikord on aga põletik levinud
naaberorganist. Eksudatiivset pleuriiti võivad tekitada bakterid (ka
mükobakter) ning kasvajad. Infektsioon satub pleurale kopsust või vere kaudu.
Kasvajaliste protsesside puhul tekib vedelikukogum pleuraõõnde häirete tõttu
lümfiringes.
Sümptomid ehk avaldumine
Kuiv pleuriit iseseisva haigusena: valu, mis tugevneb
köhimisel ja sügavamal hingamisel; võib kiirguda õlga, kaela, ülakõhtu. Kui
kuiv pleuriit kaasneb mõne teise haigusega, siis lisanduvad kirjeldatud tunnused
selle teise haigusega seotud vaevustele. Eksudatiivne pleuriit: valu
haigel poolel sissehingamisel ja köhimisel, võib
esineda ka palavik, hingeldus (rohke vedeliku
puhul pleuraõõnes), kuiv köha.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Kuulatlusel leitakse pleuriidile iseloomulikku pleura
hõõrdumiskahinat, hingamiskahin samas puudub või on tasane.
Vereanalüüsis -
põletikutunnused. Röntgenuuring - kuiva pleuriidi puhul on
näha vahelihase (diafragma) liikuvuse piiratust haigel poolel, eksudatiivse
pleuriidi puhul võib röntgenpildil kindlaks teha vedeliku olemasolu
pleuraõõnes. Sonograafilisel uuringul (ultraheliga) saab
samuti kindlaks teha vedeliku olemasolu pleuraõõnes. Pleuraõõnt saab liigse
vedeliku eemaldamiseks ning vedeliku analüüsimiseks läbi rindkereseina
punkteerida ehk väljutada. Enne punkteerimist määratakse
röntgenuuringu või sonograafia abil kindlaks vedeliku täpne asukoht.
Punktsioonil kasutatakse kraaniga nõela. Kraan võimaldab avada ja sulgeda
juurdepääsu pleuraõõnde. Pleura biopsia on pleuratükikese
uuringuks võtmine. Selleks viiakse spetsiaalne nõel läbi rindkereseina.
Protseduur teostatakse kohaliku tuimestusega (lokaalanesteesias). Pleura biopsia
võib osutuda vajalikuks siis, kui lihtsamate uuringutega ei ole selgunud
eksudatiivse pleuriidi põhjus. Torakoskoopia - rindkereõõne
vaatlus seestpoolt spetsiaalse instrumendi - torakoskoobi - abil, mis
viiakse pleuraõõnde lokaalanesteesias, läbi rindkereseina. Torakoskoopia
abil on võimalik näha pleuralestmeid ning võtta silma kontrolli all haiguslikult
muutunud piirkonnast koetükike uurimiseks. Pärast protseduuri jäetakse
pleuraõõnde dreen (see on pudelite süsteemiga ühendatud toru, mille kaudu saab
pleuraõõnest eemalduda liigne vedelik). Torakoskoopia tehakse siis, kui
lihtsamate uuringutega pole selgunud eksudatiivse pleuriidi põhjus.
Ravivõimalused
Kuiva pleuriidi puhul on oluline põhihaiguse ravi, lisaks
kasutatakse valuvaigisteid. Eksudatiivne pleuriit:
põhihaiguse ravi, põletiku puhul antibiootikumid ning
glükokortikosteroidid, hormoonravi. Vedelikku eemaldatakse
pleuraõõnest vastavalt vajadusele. Mädase pleuriidi puhul ravitakse
antibiootikumidega. Oluline on mädakolde kiire
tühjendamine, kapseldumise takistamine, kopsu laiendamine ja kopsu
liikuvuse säilitamine. Tavaliselt astetatakse pleuraõõnde
loputussüsteem. Mõnikord on vajalik kambrite avamiseks ning
nende tühjendamiseks ka kirurgiline ravi.
Prognoos
Kuiv pleuriit on suhteliselt hea prognoosiga haigus. Eksudatiivne peuriit
on põletikuliste haiguste puhul hea, kuid kasvajate puhul tõsise prognoosiga.
|