Pleuriit

ka kopsukelme põletik
Pleuritis (lad.k)
Pleuritis (ingl.k)

Seletus
Pleuriit on kopsukelmete põletik, mis on tavaliselt mõne teise haiguse põdemise tulemus.

Ülevaade
Iseseisva haigusena esineb pleuriite väga harva. Tavaliselt on tegemist mõne teise haigusliku protsessi tüsistusega. Seetõttu oleneb ka ravi efektiivsus pleuriidi algpõhjuseks olnud haiguse ravist.

Tekkepõhjused ja - mehhanismid

Pleural ehk kopsukelmel on kaks lestet: kopsupoolne ning rindkereseinapoolne. Pleuravedelikku on inimesel normaalselt rahuolekus 1-20 ml. Seega on pleuraõõs - ruum, mis jääb pleuralestmete vahele -  tervel inimesel vaid teoreetiline ruum.
Põletike puhul tekib vedelikukogum pleuraõõnde veresoonte läbilaskvuse suurenemisest.

Pleuriidid võivad olla kuivad või eksudatiivsed (seotud vedeliku kogunemisega pleuralestmete vahele).
• Kuiv pleuriit on pleuralestmete põletik ilma vedeliku kogunemisteta pleuralestmete vahele. Iseseisva haigusena esineb väga harva, kuid võib eelneda eksudatiivsele pleuriidile.
Kuiva pleuriiti võivad tekitada bakterid, sealhulgas ka Mycobakterium tuberculosis (tuberkuloositekitaja). Infektsioon satub kopsukelmetele kas kopsust või vere kaudu, harvem keha välispinnalt (trauma). 
Kuiva pleuriidi teket saab seostada: rindkeretraumaga, kopsupõletiku, kopsuinfarktiga, kopsuvähiga, tuberkuloosiga.

• Eksudatiivne pleuriit on pleuralestmete põletik vedeliku kogunemisega pleuraõõnde. Iseseisva haigusena ei esine, võib seostuda järgmiste haigustega: kopsupõletik, tuberkuloos, kopsuinfarkt, kopsukasvaja, kopsuvälise lokalisatsiooniga kasvajad, kõhunäärmepõletik, reuma, reumatoidartriit.

• Kui pleuraõõnes on mädane vedelik või vedelikus leidub baktereid, on tegemist mädase pleuriidiga. See või tekkida kopsupõletiku, operatsiooni või trauma tüsistusena. Mõnikord on aga põletik levinud naaberorganist.
Eksudatiivset pleuriiti võivad tekitada bakterid (ka mükobakter) ning kasvajad. Infektsioon satub pleurale kopsust või vere kaudu.
Kasvajaliste protsesside puhul tekib vedelikukogum pleuraõõnde häirete tõttu lümfiringes.

Sümptomid ehk avaldumine

Kuiv pleuriit iseseisva haigusena: valu, mis tugevneb köhimisel ja sügavamal hingamisel; võib kiirguda õlga, kaela, ülakõhtu.
Kui kuiv pleuriit kaasneb mõne teise haigusega, siis lisanduvad kirjeldatud tunnused selle teise haigusega seotud vaevustele.
Eksudatiivne pleuriit: valu haigel poolel sissehingamisel ja köhimisel, võib esineda ka palavik, hingeldus (rohke vedeliku puhul pleuraõõnes), kuiv köha.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Kuulatlusel leitakse pleuriidile iseloomulikku pleura hõõrdumiskahinat, hingamiskahin samas puudub või on tasane.
Vereanalüüsis  - põletikutunnused.
Röntgenuuring - kuiva pleuriidi puhul on näha vahelihase (diafragma) liikuvuse piiratust haigel poolel, eksudatiivse pleuriidi puhul võib röntgenpildil kindlaks teha vedeliku olemasolu pleuraõõnes.
Sonograafilisel uuringul (ultraheliga) saab samuti kindlaks teha vedeliku olemasolu pleuraõõnes.
Pleuraõõnt saab liigse vedeliku eemaldamiseks ning vedeliku analüüsimiseks  läbi rindkereseina punkteerida ehk väljutada. Enne punkteerimist määratakse röntgenuuringu või sonograafia abil kindlaks vedeliku täpne asukoht. Punktsioonil kasutatakse kraaniga nõela. Kraan võimaldab avada ja sulgeda juurdepääsu pleuraõõnde.
Pleura biopsia on pleuratükikese uuringuks võtmine. Selleks viiakse spetsiaalne nõel läbi rindkereseina. Protseduur teostatakse kohaliku tuimestusega (lokaalanesteesias). Pleura biopsia võib osutuda vajalikuks siis, kui lihtsamate uuringutega ei ole selgunud eksudatiivse pleuriidi põhjus.
Torakoskoopia - rindkereõõne vaatlus seestpoolt spetsiaalse instrumendi - torakoskoobi -  abil, mis viiakse pleuraõõnde lokaalanesteesias,  läbi rindkereseina. Torakoskoopia abil on võimalik näha pleuralestmeid ning võtta silma kontrolli all haiguslikult muutunud piirkonnast koetükike uurimiseks. Pärast protseduuri jäetakse pleuraõõnde dreen (see on pudelite süsteemiga ühendatud toru, mille kaudu saab pleuraõõnest eemalduda liigne vedelik). Torakoskoopia tehakse siis, kui lihtsamate uuringutega pole selgunud eksudatiivse pleuriidi põhjus.   

Ravivõimalused

Kuiva pleuriidi puhul on oluline põhihaiguse ravi, lisaks kasutatakse valuvaigisteid.
Eksudatiivne pleuriit: põhihaiguse ravi, põletiku puhul antibiootikumid ning glükokortikosteroidid, hormoonravi. Vedelikku eemaldatakse pleuraõõnest vastavalt vajadusele.
Mädase pleuriidi puhul ravitakse antibiootikumidega.
Oluline on mädakolde kiire tühjendamine, kapseldumise takistamine, kopsu laiendamine ja kopsu liikuvuse säilitamine.
Tavaliselt astetatakse pleuraõõnde loputussüsteem.
Mõnikord on vajalik kambrite avamiseks ning nende tühjendamiseks ka kirurgiline ravi.

Prognoos

Kuiv pleuriit on suhteliselt hea prognoosiga haigus.
Eksudatiivne peuriit on põletikuliste haiguste puhul hea, kuid kasvajate puhul tõsise prognoosiga.