Põlveliigese ristatisidemete rebend Ruptura ligamenti cruciati genus (ld.k.) Rupture cruciates of the knee (ingl.k.)
Milles seisneb vigastus Põlveliigeses on kaks ristatisidet: eesmine ja tagumine. Mõlemad sidemed kinnituvad reie- ja sääreluule. Normaalses põlveliigeses ristatisidemed takistavad liigese ülemäärast sirutust ja painutust. Vigastuse all mõistetakse traumast tingitud ristatisidemete rebendit, harva ülemäärast venitust. Harva tekib traumajärgselt üksiku ristatisideme rebend, sagedamini on vigastus kombinatsioonis põlveliigese võruketaste või külgsidemete rebendiga.
Põhjuseks on enamasti ootamatu löök vastu painuatud või sirutatud põlveliigest. Samal ajal labajalg on maas fikseeritud. Teiseks põhjuseks võib olla põlveliigesele ülemäärane toimiv jõud või ootamatu põlveliigese tugev pööramine. Põlveliigesele toimiva jõu tõttu sääre- ja reieluu liiguvad üksteise suhtes ülemääraselt ja ristatiside rebitakse kinnituskoha küljest lahti.
Millised on sümptomid?
Trauma momendil tekib valu põlveliigesesse ja esialgu võib olla valulik jalale toetumine. Mõne tunni möödudes võib liiges tursuda, sest liigesesse koguneb veri. Vigastuse kroonilises faasis võib esineda valulikkus kõndimisel. Enamasti tekib tunne, et põlv on ebakindel, nagu jalg kaob alt ära. Samuti võib täheldada reielihase kõhnumist haigel jalal.
Diagnoosimine ehk milliseid uurimguid on vaja teha
Diagnoosimist alustatakse põlveliigese vaatlusest ja katsumisest. Ristatisisdeme vigastusele on iseloomulik niinimetatud sahtli sümptomi esinemine. Selle sümptomi kindlaks tegemisel jalg asetatakse kergelt kõverasse, siis tõmmatakse ettevaatlikult jalga säärest ettepoole ja tahapoole. Kui on katki eesmine ristatidside, siis säär nihkub ette välja nagu sahtel. Tagumise ristatisideme rebendi korral nihkub säär tahapoole. Röntgenuuring tehakse luuvigastuse väljalülitamiseks. Diagnoosi täpsustamiseks on võimalik teha magnetresonants uuring ehk MRT.
Ravivõimalused
Trauma järgselt on soovitav asetada põlveliigesele külma ja sportimine lõpetada. Värske vigastuse korral on võimalik ristatiside taastada õmblemise teel. Kui vigastus diagnoositakse hiljem, siis on võiamlik teostada operatsioon, valikmeetodiks on ristatisideme plastiline operatsioon. Selle käigus rebenenud kõõlus eemaldatakse ja asendatakse uuega. Materjaliks kasutatakse inimese enda põlvekedra kõõlust või reielihaste kõõluseid. Ristatisideme ülemäärase venituse korral piisab ka koormuse piiramisest ja põlveliigese fikseerimisest toega ehk ortoosiga.
Taastusravi: Peale operatsiooni järgneb ravikehakultuur, mille eesmärgiks on reielihaste tugevdamine. Esialgu peale ristatisideme taastamist tuleb piirata koormust jalale ja kasutada liikumiseks karke. Edaspidi tuleb kanda põlveliigese tuge ehk ortoosi. Soovitavad on esialgu ujumine ja jalgrattasõit. Sportliku treeninguga võib alustada kui reielihas on täielikult taastunud ja ei esine mingeid kaebusi tavaelus ning põlveliigese liikuvus on taastunud. Üksikjuhtudel ei pruugi täielikku taastumist toimuda.
Kuidas vältida vigastust?
Vigastuse vältimine ei ole alati võimalik, abiks võib olla ettevaatlikkus sportmängudel.
Millistel spordialadel tekib vigastus?
Oht ristatisidemeid vigastada on kõige suurem pallimängude käigus kus tuleb ette ootamatuid hüppeid, kokkupõrkeid või kukkumisi. Harvem juhtub ristatisidemete vigastusi mäesuusatamisel, tennisemängus, jalgrattalt kukkudes.
