Peensoole atreesia

Seedetrakti alumise osa avanematus, atreesia
Pärakuatreesia ehk anuse atreesia
Atresia intestini tenui, atresia ani (lad.k)
Small intestine atresia, imperforate anus (ingl.k)

Selgitus
Kaasasündinud väärarendid, kus peensoole või pärakuava avanematuse tõttu ei saa söök läbida seedetrakti.

Ülevaade
Peensoole atreesiat esineb sagedusega 1:5000-1:7000 vastsündinu kohta. 1/3 nendest lastest on enneaegselt sündinud (ennem 37. rasedusnädalat). Sageli kaasuvad neil avanematused teistes seedetrakti osades.
Haigust on mõnikord võimalik avastada raseduse ajal tehtud loote ultraheliuuringul.
Haiguse ravi on alati kirurgiline.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Tekkemehhanismi järgi tuntakse erinevaid haiguse vorme, sõltuvalt sellest, kas:
• soole sulgeb membraan,
• osa soolt on täiesti puudu või
• pole soole valendik avatud

Anuse atreesia korral puudub pärakuava või kui ava esineb, siis puudub selle ühendus pärasoolega. Pärasool avaneb põide, tuppe või  lõppeb täiesti umbselt.

Soolde kogunevad rohked seeditud toidumassid, mis venitavad soole välja. Toidumassi pikemaaegsel seismisel sooles imenduvad toksilised ained organismi, lapsel tekib raske mürgistusseisund. Soolemikroobid võivad läbida sooleseina ja tekib kõhukelme põletik ehk peritoniit.

Sümptomid ja avaldumine

Peensoole atreesia korral tekib juba lootel südame löögisageduse tõus ehk tahhükardia. Seda näeb raseda ultraheliuuringul, kus paistavad ka loote laienenud soolelingud ja suur kõht.
Vastsündinul  tekivad peensoole atreesia korral sümptomid esimestel elupäevadel: kõht suureneb, laps oksendab peale 2-3 söötmiskorda. Oksemassides on sappi ja osaliselt seeditud toitu. Laps ei rooja.

Anuse atreesia korral tekivad sümptomid alles 2-3 elupäeval. Laps ei rooja. Või siis, kui on pärasoolel ühendus põie või tupega, eritub rooja väikestes kogustes „valest avausest“. Kui soolel on ühendus ehk fistel kuseteedega, on uriin tume. Lapse kõht järjest suureneb, ta on viril ja oksendab korduvalt.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Röntgenülesvõte  tehakse peensoole atreesia korral, et näha kas sool on laienenud.
Väline vaatlus on oluline anuse atreesia kahtlusel. Haigus jääb diagnoosimata juhul kui on avaus, millel puudub ühendus pärasoolega.
Sondi (peenike toru) viimine pärasoolde: kui selle protseduuri käigus tekib takistus, on võimalik atreesia olemasolu.

Ravivõimalused

Soole avanematuste raviks tuleb teha operatsioon.
Enne seda peab aga parandama lapse üldseisundit lõpetades suukaudse söötmise, tagades vedeliku ja toitainete vajaduse veenisiseste lahuste manustamisega.
Peensoole atreesia korral ühendatakse operatsioonil soole otsad.
Päraku atreesia korral on vajalik teha mitu operatsiooni: esmalt tuuakse pärasoole otsad kõhule (rajatakse kolostoom). Kui laps on juba suurem, tehakse teine operatsioon päraku õiges kohas avanemiseks.

Prognoos

Õigeaegsel diagnoosimisel, kui ei teki tüsistusi nagu kõhukelme põletik või sepsis ehk veremürgitus, on prognoos hea.
Anuse atreesia korral võib peale operatsiooni jääda probleemiks roojapidamatus või kõhukinnisus. Sageli on vajalikud korduvad operatsioonid.

Ennetamine

Ennetamine ei ole võimalik kuna ei teata haiguse põhjust.