Peensoole atreesia
Seedetrakti alumise osa avanematus,
atreesia Pärakuatreesia ehk anuse atreesia Atresia intestini tenui,
atresia ani (lad.k) Small intestine atresia, imperforate anus
(ingl.k)
Selgitus Kaasasündinud väärarendid, kus peensoole või
pärakuava avanematuse tõttu ei saa söök läbida seedetrakti.
Ülevaade Peensoole atreesiat esineb sagedusega
1:5000-1:7000 vastsündinu kohta. 1/3 nendest lastest on enneaegselt sündinud
(ennem 37. rasedusnädalat). Sageli kaasuvad neil avanematused teistes
seedetrakti osades. Haigust on mõnikord võimalik avastada raseduse ajal
tehtud loote ultraheliuuringul. Haiguse
ravi on alati kirurgiline.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ja avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Tekkemehhanismi järgi tuntakse erinevaid haiguse vorme, sõltuvalt sellest,
kas: soole sulgeb membraan, osa soolt on
täiesti puudu või pole soole valendik
avatud
Anuse atreesia korral puudub pärakuava või kui
ava esineb, siis puudub selle ühendus pärasoolega. Pärasool avaneb
põide, tuppe või lõppeb täiesti
umbselt.
Soolde kogunevad rohked seeditud toidumassid,
mis venitavad soole välja. Toidumassi pikemaaegsel seismisel sooles imenduvad
toksilised ained organismi, lapsel tekib raske
mürgistusseisund. Soolemikroobid võivad läbida sooleseina ja tekib kõhukelme
põletik ehk peritoniit.
Sümptomid ja avaldumine
Peensoole atreesia korral tekib juba lootel südame löögisageduse tõus ehk
tahhükardia. Seda näeb raseda ultraheliuuringul, kus paistavad
ka loote laienenud soolelingud ja suur kõht.
Vastsündinul tekivad peensoole atreesia korral sümptomid
esimestel elupäevadel: kõht suureneb, laps
oksendab peale 2-3 söötmiskorda. Oksemassides on sappi ja
osaliselt seeditud toitu. Laps ei rooja.
Anuse atreesia korral tekivad sümptomid alles 2-3 elupäeval. Laps
ei rooja. Või siis, kui on pärasoolel ühendus põie või tupega,
eritub rooja väikestes kogustes valest avausest. Kui soolel
on ühendus ehk fistel kuseteedega, on uriin
tume. Lapse kõht järjest suureneb, ta on viril ja
oksendab korduvalt.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Röntgenülesvõte tehakse peensoole atreesia korral, et
näha kas sool on laienenud. Väline vaatlus on oluline anuse
atreesia kahtlusel. Haigus jääb diagnoosimata juhul kui on avaus, millel puudub
ühendus pärasoolega. Sondi (peenike toru) viimine
pärasoolde: kui selle protseduuri käigus tekib takistus, on võimalik atreesia
olemasolu.
Ravivõimalused
Soole avanematuste raviks tuleb teha operatsioon. Enne
seda peab aga parandama lapse üldseisundit lõpetades suukaudse
söötmise, tagades vedeliku ja toitainete vajaduse veenisiseste lahuste
manustamisega. Peensoole atreesia korral ühendatakse operatsioonil soole
otsad. Päraku atreesia korral on vajalik teha mitu
operatsiooni: esmalt tuuakse pärasoole otsad kõhule (rajatakse
kolostoom). Kui laps on juba suurem, tehakse teine operatsioon
päraku õiges kohas avanemiseks.
Prognoos
Õigeaegsel diagnoosimisel, kui ei teki tüsistusi nagu kõhukelme
põletik või sepsis ehk veremürgitus, on prognoos hea.
Anuse atreesia korral võib peale operatsiooni jääda probleemiks
roojapidamatus või kõhukinnisus. Sageli on
vajalikud korduvad operatsioonid.
Ennetamine
Ennetamine ei ole võimalik kuna ei teata haiguse
põhjust.
|