Palavikukrambid

ka febriilsed krambid
Convulsiones febriles (lad.k)
Febrile convulsions (ingl. k.)

Seletus
Febriilsed krambid on healoomulised krambid, mis on põhjustatud kõrgest palavikust ilma muude krampe põhjustavate haiguste ja seisundite olemasoluta.

Ülevaade
Febriilne kramp on kõige sagedasem teadvushäirega krambihoo põhjus. Tegemist ei ole  epilepsiaga ja febriilsete krampidega lastel ei ole epilepsia oht suurem kui teistel lastel.
Febriilseid krampe esineb sagedamini vanuses 3 kuud kuni 5 aastat. Kuni 4 % kõigist lastest on ohustatud ning tavaliselt on olemas ka pärilik eelsoodumus ehk peres on febriilseid krampe esinenud.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Tekkepõhjuseks on kõrge kehatemperatuur. Tekkemehhanism ei ole aga veel päris selge.
Arvatakse, et tegemist on ajus kõrge temperatuuri ehk hüpertermia poolt aktiviseeritud biokeemiliste ainete toimega ajutegevusele, mis põhjustabki ajus elektriliste laengute ümberkorralduse nii, et tekib kramp.

Sümptomid ehk avaldumine

Tavaline febriilne kramp kestab mõnest sekundist kuni 15 minutini ja rohkem ei kordu, tõmblused esinevad võrdselt mõlemas kehapooles.
Pärast krampi on lühiajaline uimasuse periood. Harvemini kestab kramp üle 15 minuti, haarab ühte kehapoolt, esineb ühe päeva jooksul rohkem kui ühe korra. Krambi järgselt võib esineda keha lõtvus. Sellist palavikukrampi nimetatakse komplitseeritud febriilseks krambiks.
Tavaliselt on tegemist kiirelt tõusva palavikuga vähemalt 39°C. Palavikuhaigusteks on kõige sagedamini ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, roseoola (herpesviirus naha roosatähnilise lööbega) või äge keskkõrva põletik.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Harva põhjustab krampe koos palavikuga kesknärvisüsteemi põletik, näiteks meningiit. Sellisel kahtlusel võidakse teha lumbaalpunktsioon ehk seljasüst, mille kaudu võetakse analüüsiks seljaajuvedelikku.
Võidakse teha aju elektriliste biovoolude uuring ehk elektroentsefalograafia ehk EEG, kus febriilsete krampide puhul krambijärgselt küll haiguslikke nähte ei esine.
Vereanalüüsidest määratakse põletikunäitajaid.

Ravivõimalused

Haiglaravi vajab laps sel juhul, kui krambijärgselt teadvuse seisund ei ole päris endine, näiteks on laps väga unine või ei käitu nii nagu tavaliselt.
Samuti sel juhul, kui jääb kahtlus kesknärvisüsteemi infektsioonile ja on vajalik teha lumbaalpunktsioon, sest viimase järgselt tuleb last jälgida.
Krambiravi võib olla vajalik vaid pikaleveniva hoo korral ühekordselt, pikka ravi nagu epilepsia puhul see seisund ei vaja.

Prognoos

Prognoos on tavaliselt hea. Enamasti jääbki esimene kramp ka viimaseks. 20-30 % võivad febriilsed krambid korduda ka järgmise kõrge palavikuga haiguse puhul. 

Ennetamine

Febriilsete krampide eelsoodumusega lastele tuleb piisavalt varakult anda palavikurohtu, et ära hoida palaviku tõusu. Neile, kel on palavikukrampi esinenud, kirjutatakse koju ka krambi esmaabirohtu diazepaami. Palavikurohtudest esikohal peaks olema paratsetamool.
Alla 8-aastastele lastele ei ole soovitav aspiriin, sest ägeda viirusinfektsiooni ja aspiriini koosmõjul võib tekkida maksa- ja ajukoe kahjustus ehk Reye sündroom.