Pneumokonioos

ka kopsutolmustus
Pneumoconiosis (ld.k)
Pneumoconiosis (ingl.k)

Seletus
Pneumokonioos ehk kopsutolmustus on kopsuhaigus, mis tekib mitteorgaanilise tolmu sissehingamise tagajärjel.

Ülevaade
Kopsutolmustus on krooniline haigus, mida põhjustab enamasti kutsetööga seotud pikaajaline mitteorgaanilise tolmu sissehingamine.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Kopsutolmustust põhjustavad ränitolm (tekib haigus silikoos), kivisöetolm (antrakoos), asbestitolm (asbestoos), berülliumitolm (berüllioos), rauatolm (sideroos), alumiiniumitolm (aluminoos) ja puuvill (bussinoos).
Sagedasemad on silikoos ja asbestoos. Silikoos esineb kaevuritel, keraamikatööstuses, skulptoritel ja kiviraiduritel. Asbesti sisaldavate materjalidega puututakse kokku peamiselt ehitustöödel.

Väga väikesed tolmuosakaesed (alla 0,005 mm) satuvad sissehingamisel väga sügavale kopsu, kopsualveoolidesse.
Haiguse arenemine on otseselt seotud sissehingatava tolmu koostise ja hulgaga. Tolmustus kujuneb välja tavaliselt tööga seotud pikaajalise tolmu sissehingamise tagajärjel (10-20 a).
Tolm koguneb kopsu ja organism ei suuda seda sealt eemaldada. Selle tagajärjel tekib kopsukoe paksenemine ja armistumine ning hiljem gaasivahetuse häirumine.

Kopsutolmustuse tüsistusteks on kopsupõletik, bronhiit, emfüseem ja kopsufibroos ehk sidekoestumine. Asbestoosi korral on suurem vähkkasvaja tekkimise oht.

Sümptomid ehk avaldumine

Kopsutolmustus põhjustab pikaajalist köha, hingeldust ja õhupuudustunnet.
Mõnikord vaevusi ei esine ja kopsutolmustus leitakse juhuslikul kopsu röntgenülesvõttel.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimiseks on oluline teadaolev pikaajaline kokkupuude tolmuga.
Lisaks tehakse kopsu röntgenülesvõte, kus on näha tolmustuse tõttu tekkinud muutusi ja spirograafia ehk hingamisfunktsioonide uuring.

Ravivõimalused

Juba tekkinud tolmustust ei saa ravida, seetõttu on oluline tolmuga kokkupuute vältimine, tekkinud tüsistuste ravi (põletike ravi antibiootikumidega, bronhilõõgastite kasutamine) ja sümptomeid leevendav ravi (rögalahtistid).

Prognoos

Haigusnähud kujunevad välja pika aja jooksul, prognoos on enamasti rahuldav. Raskete tüsistuste korral võib haigus olla invliidistav ja eluiga lühendav.

Ennetamine

• Kasutada tolmustel töödel kaitsevahendeid (mask, respiraator)
• Vältida tolmude sissehingamist
• Regulaarne tervisekontroll tööga seotud tolmudega kokkupuutuvatel inimestel