Ptoos
ka silmalau allavaje Ptosis
(lad.k) Ptosis (ingl.k)
Seletus Silmalau allavaje, mille põhjuseks on silmalaugu
tõstva lihase nõrgenemine või seda varustavate närvide kahjustus.
Ülevaade Ptoos on ülemise silmalau allavaje, mis võib
olla nii omandatud, kui kaasasündinud häire.
Nägemine võib häiruda mõlema puhul. Õigeaegselt rakendatud silmalau asendit
parandavate meetodite abil nägemine taastub.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Ptoosi jagatakse kaheks: kaasasündinud ja
omandatud ptoosiks. Kaasasündinud ptoosi põhjused
pole veel päris selged. Omandatud ptoos võib tekkida juba
lapseeas või alles hilisemas elus. Lapseeas
tekkiv ptoos arvatakse olevat pärilik. Kui seda õigeaegselt ei
ravita, siis kestab see kogu elu. Täiskasvanutel tekib ptoos enamasti
vanaduses, mil silmalau tõsturlihas on lõtvunud. Ptoos võib
olla ka neuroloogiliste haiguste sümptomiks (häiritud on
ülemise silmalau tõsturlihast innerveerivate närvide töö). Ptoosi põhjuseks
on ka silmalaugu tõstva lihase kõõluse lõdvenemine või
eraldumine silmalaust. See võib olla tingitud
vananemisest, vigastusest või olla mõne
silmaoperatsiooni tüsistuseks. Ptoos võib olla seotud
järgmiste haigustega: diabeet,
Horneri sündroom, insult, müasteenia,
ajukasvaja. Ka silmalau
kasvaja võib häirida tõsturlihase tööd.
Sümptomid ehk avaldumine
Täieliku ptoosi puhul katab ülemine silmalaug kogu silma,
silma pole võimalik tahtlikult avada. Osalise ptoosi puhul
on silm osaliselt vaba, kuid silma täielik avamine pole ikka võimalik. Nii
osalise kui täieliku ptoosi puhul nägemine häirub. Inimene pole
ise suuteline laugu üleval hoidma ja silm muutub laisaks. Enamasti on ptoos
ühepoolne, aga vahel ka kahepoolne.
Mõnikord võib esineda ka suurenenud
pisaravoolu.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Diagnoositakse esmalt vaatlusel. Täpsemad
uuringud olenevad silmalau allavajumise põhjusest.
Ravivõimalused
Kerge ja mõõduka ptoosi puhul rakendatakse mittekirurgilist ravi.
Nägemise korrigeerimiseks kirjutatakse välja
prillid. Vahel tehakse enne kooliminekut lapsele siiski
operatsioon, eelkõige parema kosmeetilise efekti saavutamiseks.
Raskema ptoosi puhul tehakse korrigeeriv
operatsioon. Ptoosi operatsiooni põhimõtteks on nii vanuritel kui
lastel silma ülalau tõsturlihase lühendamine ja tugevam kinnitamine silmalau
külge. Seda püütakse teha nii, et ta oleks sümmeetriline teise silmaga, ning et
nägemisväljad oleksid mõlemal pool võrdsed.
Prognoos
Lapseeas õigeaegselt väljaravimata ptoos võib põhjustada kõõrdsilmsust või
amblüoopiat ("laisa silma sündroom"). Samuti võib see
põhjustada astigmatismi. Operatsiooni tulemused on
reeglina head, kuid mõnedel juhtudel, kui ülemise silmalau tõsturlihas juba väga
moondunud on, pole täielik korrektsioon enam võimalik. Laps, kellel on
tehtud operatsioon, peab kindlasti käima veel korduvalt nägemist kontrollimas,
et ei jääks märkamata nägemise arengu häired.
Ennetamine
Ptoosi pole võimalik ennetada.
|