|
» Nikotiin mahendab depressiooni, kuid hävitab keha
Kui kümme suitsetajat püüavad oma sõltuvusest loobuda, õnnestub see esimesel katsel vaid ühel. Miks on nii raske suitsetamist maha jätta? Küsimus polegi ainult tahtejõus, vaid kes on kord juba suitsetama hakanud, see on ka tubaka tarvitamisest sõltuvusse sattunud. » Mehe depressiooni mõjutavad geenid vähem
Kui teiste peale paistab päike, siis depressioonis inimene elab pilvise taeva all. Või kui teised vaatavad värvilist filmi, näeb tema mustvalget ekraani. Depressioon võtab elurõõmu, häirib töötegemist ja võib hävitada suhteid. Kui suur on selle haiguse tekkes pärilikkuse roll? Katsed kaksikutega Kuna depressiooni esineb naistel kaks korda sagedamini kui meestel, arvasid teadlased, et naiste puhul võib olla tegemist kaasasündinud haigusega (seda peaks küll kuidagi selgitama, muidu jääb mulje, et pooled naissoost persoonid on sünnist saati depressioonis). » Pikaajalise depressiooni ravi
Miks peab seda tegema? Kui arvestada kõik rahasse, nagu meil kombeks, siis on kallim ja ühiskonnale ohtlikum lasta tal jätkata narkoelu, nakatuda ja surra.
Naiste narkomaania on meeste omast palju halvaloomulisem. Naised alluvad halvemini ravile, levitavad nakkust mittenarkomaanidele, neil esineb soovimatuid rasedusi ja sünnitusi, neil võivad sündida nakatunud lapsed. » Stress, neuroos, depressioon – mille poolest need ärevushäiretest erinevad?
Stress võib tähendada mitmesuguseid asju: nii neid sündmusi, mis tekitavad meis ärevust või pingeid, kui ka meie reaktsiooni nendele. Stressi mõistet kasutatakse tihti suvaliselt.
Neuroosi mõistet on meditsiinis kasutatud selliste tervisehäirete kohta, mille puhul ei leitud mingit kindlat põhjust kehalistes talitlustes ja mida seostati närvisüsteemi või iseloomu iseärasustega. » Iga kümnes Eesti laps mõtleb enesetapust
Enesetapumõtteid mõlgutab umbes kümnendik 10-16aastastest lastest, levinuimaks põhjuseks on ema või isa alkoholism, ütles Jämejala Psühhiaatriahaigla lastepsühhiaatria osakonna juhataja Reet Madisson. Teise põhjusena nimetab Madisson vanemate töötust ja muid perekondlikke olusid. » Kooliväsimus ja stress
Stressist midagi vastikumat on raske leida. Kuid selleks, et stressiga toime tulla, peab kõigepealt teadma, mida ta endast kujutab. Stress on füüsiline ja emotsionaalne reaktsioon tugevatele välismõjudele. Olenemata sellest, kas sulle teeb muret homne kontrolltöö, vanemate pidev tülitsemine või midagi veel hullemat, reageerib organism ikka samamoodi – südame töö kiireneb, sooltetegevus aktiveerub, tulevad elavad unenäod.
|