Pearinglus

ka peapööritus
Vertigo (lad. k.)
Dizziness, vertigo (ingl. k.)

Ülevaade
Pearinglus on üsna sageli esinev häire.
Pearingluse korral on tegemist inimese oma keha või ümbruse liikumise eksliku tajumisega.

Tekkemehhanismid

Sageli tekib pearinglus sellest, et aju ei saa piisavalt hapnikku või saab seda liiga palju.
Näiteks liiga madala vererõhu või südame rütmihäirete korral ei läbi aju piisavalt palju verd, millest ta saaks vajaliku hulga hapnikku.
Aneemia ehk kehvveresuse korral on vereringe küll normaalne, kuid erütrotsüüdid ehk verepunalibled ei kanna piisaval hulgal hapnikku. Pearinglus tekib vähesel füüsilisel koormusel. Tavaliselt kaasnevad aneemiaga ka üldine nõrkus, jõuetus, väsimus ning inimene on kahvatu.

Liiga palju saab aju hapnikku näiteks hüperventilatsiooni korral, kui inimene hingab mingil põhjusel (sageli näiteks ärevusest) liiga sageli sügavalt sisse ja välja. Seda saab teha ka teadlikult. Ärevuse korral kaasnevad tavaliselt õhupuudustunne, südamekloppimine, tasakaalutustunne jms.
Healoomuline äkkhoogudena esinev ehk paroksüsmaalne peapööritus tekib tavaliselt kiirel asendi muutmisel (näiteks järsku lamamisasendist istuli tõustes). Selle põhjustab sisekõrvas oleva tasakaaluelundi poolringkanalis tekkinud sade, mis äkilisel asendi muutmisel ärritab tasakaaluelundit.
Vertiigo, mis tähendab oma keha või ümbruse liikumise ekslikku tajumist, tekib sisekõrva või väikeaju kahjustusel.

Sagedasemad põhjused

• Ajuvereringehäired (näiteks südamerütmihäiretest, liiga madalast või kõrgest vererõhust, südamepuudulikkusest, minestusel, migreen)
• Viirusinfektsioon (näiteks gripp)
• Alkoholi tarvitamine
• Narkootikumide tarvitamine
• Aneemia
• Diabeet
• Hüperventilatsioon (ärevusest, füüsilisel pingutusel)

Haruldasemad põhjused

• Sisekõrvahaigused: Meniere haigus, healoomuline paroksüsmaalne asendipeapööritus
• Sclerosis multiplex
• Ravimid (streptomütsiin, kanamütsiin, uinutid, rahustid, kofeiin, aspiriin jt.)

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada, millest pearinglus on tingitud ning kas inimene on tarbinud mingit ainet (alkoholi, narkootikumi).
Vereringehäirete ning südametegevuse kontrollimiseks tuleks mõõta vererõhku ning kuulata südant, vajadusel teha ka EKG ehk südamefilm.
Tuleks kindlaks teha nüstagmide — mõlema silmamuna tahtele allumatute sümmeetriliste ja rütmiliste liigutuste esinemine/puudumine, jälgida kõnnakut, kinnisilmi seismisel tasakaalu säilitamise võimet, liikumist ja käte tööd (näiteks sõrme asetamine ninaotsale).
Mõnikord tehakse kuulmiskontrolli audiomeetriliselt või sisekõrvas tasakaaluelundi töö kontrollimiseks kaloorilisi teste (süstitakse erineva temperatuuriga vett kuulmekäiku).
Vajadusel tehakse ka kompuutertomograafiline uuring, magnetresonantstomograafiline uuring.

Koduse ravi võimalused

Kodustes tingimustes võib pearinglust ravida vaid juhul, kui see on korduv probleem, tekkepõhjus kindlaks tehtud ning inimene teab, kuidas saab enesetunnet parandada.
Kui tegemist on alkoholi tarbimisest tingitud tasakaaluhäiretega, on probleem ajutine ning tavaliselt piisab väljamagamisest.
Kui pearinglus on tingitud madalast vererõhust, võib mõnikord selle tõstmiseks juua kohvi, kuid pideva ergutina see ei sobi.
Parimaks veresoonte toonust tõstvaks võtteks on füüsiline treening. Veresoonte toonuse paranedes tõuseb vererõhk, paraneb vereringe ning kudede hapnikuga varustatus.
Kui on kindlaks tehtud, et tegemist on Meniere haigusega, siis tuleks vältida suitsetamist, mitte tarbida kohvi ning alkoholi, kuna need provotseerivad haigushoogusid. Meniere haiguse hood vaibuvad ka ilma ravita, inimene vajab vaid rahu, vaikust ja lamavat asendit. Sisekõrva verevarustuse parandamiseks kasutatakse tsinnarisiini, oksendamise ning iivelduse raviks näiteks metoklopramiidi.
Viirushaiguse korral võiks vajadusel kasutada palavikku alandavaid ravimeid (paratsetamool), süüa rohkelt C vitamiini sisaldavaid toiduaineid (sidrunit, greipi), juua palju, magada palju.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• Pearinglusele järgneb minestus või ajutine teadvusekaotus
• Pearinglusega kaasneb üldine jõuetus, nõrkus, väsimus ning füüsilise koormuse taluvus on oluliselt langenud
• Esineb aeg-ajalt südamekloppimishoogusid või tundub, et süda jätab lööke vahele
• Seostate pearingluse teket mõne teile määratud ravimi sobimatusega