1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Päraku abstsess

ka anaalabstsess;
Anaalfistel;
Päraku-uuris
Abscessus ani (Fistula ani) (ld.k)
Anorectal abscess (Anorectal fistula)(ingl.k)

Seletus
Anaalabstess ehk päraku abstsess on piirdunud mädakogum pärasoolt ümbritsevas piirkonnas.
Anaalfistel ehk päraku-uuris on ebanormaalne ühenduskanal pärakukanali ja naha vahel.

Ülevaade
Pärakuabstsess ja päraku-uuris on ühe ja sama haiguse äge ja krooniline vorm. Nad tekivad pärakukanali limanäärme põletiku tagajärjel. Pärakuabstsess on piirdunud mädakogum päraku või pärasoole läheduses ja päraku-uuris on pärakuabstsessi tõttu tekkiv kitsas kanal pärakukanali  ja naha vahel.
haigused põhjustavad valulikkust ning mädaeritust pärakupiirkonnas ning sageli ka palavikku.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Pärakukanalis paiknevad limanäärmed.
Limanäärmes tekib bakteritest tingitud põletiku tagajärjel mädakolle ehk abstess, mis võib tungida läbi kudede ja avaneda nahale ning moodustada pärakukanali ja naha vahelise kitsa ühenduse ehk päraku-uurise. Alati ei märgata enne päraku-uurise tekkimist pärakuabstessi olemasolu.
Pärakuabstess ja –uuris võivad tekkida ka mõnede teiste haiguste (Crohni tõbi, divertikuliit, tuberkuloos) tagajärjel.

Sümptomid ehk avaldumine

Pärakuabstess põhjustab päraku piirkonna valu, turset ja punetust, millega võib kaasneda palavik. Abstess võib olla tuntav valuliku sõlmena. Sügaval paiknev abstsess võib põhjustada kõhuvalu või urineerimishäireid.

Päraku-uurise korral on iseloomulikuks päraku kõrval olevast väikesest avausest mäda eritumine ja pärakuabstsesside korduv esinemine. Päraku-uurise puhul sageli valu ei ole.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Pärakuabstsessi diagnoosimiseks vaadeldakse ning katsutakse päraku ümbrust ning pärasoolt.
Abstessi tühjendamisel saadud mäda uuritakse põletikku tekitavate mikroobide määramiseks.

Päraku-uurise kulg, pikkus ja avanemiskoht püütakse kindlaks teha peenikese toru ehk sondi abil, mõnikord süstitakse kanali välimisse avasse vedelikku, mis sisemise ava kaudu väljudes näitab selle asukohta.

Lisaks vaadatakse pärasoolt pärasoolepeegli või kolonoskoobi abil. Kolonoskoopia ehk jämesoole uuring sondiga aitab välja lülitada teisi fistli tekkimise põhjuseid.

Ravivõimalused

Pärakuabstess tuleb alati kirurgiliselt avada ning tehtud lõike kaudu mäda eemaldada.
Mõnikord jäetakse abstsessikoopasse dreen ehk peenike toru, mis  soodustab mäda väjumist ja paranemist.
Lisaks kasutatakse põletikku tekitavate bakterite hävitamiseks antibiootikume ning vajadusel valuvaigisteid.
Päraku-uurise raviks tehakse operatsioon.

Prognoos

Peale pärakuabstsessi ravi tekib umbes pooltel juhtudel päraku-uuris. Peale keerulise kuluga päraku-uurise ravi on väike oht roojapidamatuse tekkimiseks.

Ennetamine

Nende haiguste ennetamine ei ole üldiselt võimalik, mõningast positiivset mõju omab korralik hügieen.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee