Platsenta eesasetsus

Seletus
Platsenta paiknemine emaka alumises osas nii, et platsenta katab emakasuudme osaliselt või täielikult, mistõttu lapse sündimine sünnitusteidpidi on takistatud.

Ülevaade
Platsenta paiknemine emakasuudme kohal võib põhjustada ootamatuid valutuid verejookse raseduse teisel poolel, mis võib viia enneaegse sünnituseni. Laps väljutatakse tavaliselt keisrilõike abil.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Tavaliselt moodustub ja kinnitub platsenta emakapõhjale (emaka kõhuõõnepoolne osa) või külgseinadele ning emakakaela sisesuue on vaba. Platsenta paiknemine emakakaela sisesuudme ees takistab lapse normaalseid teid pidi sündimist.

Raseduse viimastel kuudel toimuvad emaka alumistes osades naise jaoks tajumatud sünnituseks ettevalmistavad kokkutõmbed. Madalale sisesuudme kohale kinnitunud platsenta võib emaka kokkutõmmetel saada traumeeritud ning põhjustada ulatuslikke valutuid verejookse. Enamasti verejooksud korduvad raseduse suurenedes.

Platsenta kinnitumist tavapärasesse emaka osasse takistavad kõige sagedamini emakalimaskesta armistumised, verevarustushäiretega alad, müoomisõlmed.

Platsenta eesasetsust esineb sagedamini paljusünnitanutel ning keisrilõigete järgselt . Platsenta eesasetsus võib esineda kaksikute puhul esineva suure platsenta puhul, mistõttu platsenta kinnituspind on tavapärasest laiem ulatudes ka sisesuudme kohale.

Eristatakse täielikku, osalist ja servmist platsenta eesasetsust. Raseda emaka kasvades võib platsenta nihkuda ülespoole põhjustades osalise ja servmise asetsuse puhul mõnikord emakasuudme vabanemise. Platsenta täieliku eesasetsuse puhul paikneb platsenta keskosa emaka sisesuudme kohal.

Sümptomid ehk avaldumine

Raseduse 2. ja 3. trimerstril tekivad valutud korduvad veritsused.

Verejooksu tõsidus oleneb platsenta protsessist kaasatusest.

Emakas on enamasti pingevaba, või esinevad üksikud kokkutõmbed.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Loode paikneb sageli risti- või põikimõõdus.

Läbivaatusel võib arst märgata, et loote eesasetsev osa paikneb tavalisest kõrgemal, emaka alumises osas võib ta tunda pehme konsistentsiga moodustist, platsentat.

Haigus diagnoositakse ultraheliuuringuga.

Tupe kaudu vaatlus võib suurendada verejooksu riski, mistõttu arst tavapärast emakakaela läbivaatust platsenta eesasetsuse korral ei tee.

Ravivõimalused

Kuna verejooksud võivad alata raseduse sellises staadiumis, mil loode on veel sündimiseks ebaküps, on vaja võimalikult kaua rasedust jätkata.

Vajadusel tehakse vereülekandeid, emakat lõõgastavat ravi ja loote kopsude küpsemist ettevalmistavat ravi - manustatakse glükokortikoidhormooni.

Enne 34 rasedusnädalat on lootekopsude alveoolid (kopsusopid) väljaarenamata või puudulikult arenenud ning nende pinnal puudub surfaktant(pindpinev aine),mis võimaldab gaasivahetust, st. hapnikuga vereküllastamist ja süsihappegaasi äraandmist. Glükokortikoidhormooni manustamine emale stimuleerib loote kopsudes surfaktandi teket.

Niinimetatud loote kopse ettevalmistav ravi võimaldab vastsündinul paremini üsavälise eluga kohaneda. Vajadusel manustatakse vastsündinule surfaktanti sünnijärgselt.

Loote küpsuse saavutamisel (tavaliselt mõned nädalad enne sünnituse tähtaega) lõpetatakse rasedus keisrilõike teel.

Servmise platsenta eesasetsuse puhul võidakse kaaluda ka normaalseid teid pidi sünnitust, kuna pärast loote veepõie avamist võib lootepea suruda kinni platsenta alumisest servast tingitud veritsuse.

Sageli on vajalik pikaaegne voodirahu.

Prognoos

Platsenta eesasetsusega kaasnev verejooks ei ole enamasti eluohtlik. Suurim probleem on sündivate laste enneaegsus ja sellest tulenevad probleemid.

Platsenta eesasetsus võib soodustada platsenta enneaegset irdumist.

Ennetamine

Platsenta eesasetsust ei ole tõenäoliselt võimalik ennetada.

Üks võimalus emaka limaskesta põhikihi kahjustust vältida, on ennetada ja hoiduda põhjendamatutest korduvatest tehislikest abortidest.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik