Puusaliigese düsplaasia

ka puusaliigese kaasasündinud nihestus
Dysplasia coxae congenita (Luxatio coxae congenita) (lad.k)
Congenital dysplasia of the hip (Congenital luxatio of the hip)(ingl.k)

Selgitus
Kaasasündinud haigused mille korral puusaliigese tavapärane areng on häiritud.

Ülevaade
Puusaliigese häiritud arenemine on sage haigus, esinedes sagedusega 15:1000 vastsündinu kohta, nihestust on tunduvalt harvemini.
Tavaliselt esineb vasakpoolne puusaliigese düsplaasia. Tüdrukutel on haigust 5-7 korda sagedamini kui poistel. Nendel lastel esineb sagedamini ka teisi väärarendeid, nagu kõverkaelsus ja pöidade vale asend ehk komppöid.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Täpseid tekkepõhjusi ei teata.
Haiguse riskiteguriteks on raseduseaegne lapse hapnikuvaegus, tuharseis, lootevee vähesus, suur loode ja esmasrasedus.
Haigusel on perekondlik soodumus, kui puusaliigese düsplaasia on olnud lähisugulasel (õel, vennal), on ka teistel pere lastel suurem tõenäosus haiguse tekkeks.

Raseduse ajal on ema veres rohkesti naissuguhormoone, mis jõuavad ka lapse organismi. Need muudavad side- ja lihaskoe hästi venivaks (vajalik sünnituseks).
Kui aga lapsel on puusanapp ja reieluupea arenenud puudulikult (puusaliigese düsplaasia) ning lihased ja sidemed ei hoia liigest piisavalt tugevana, võib reieluupea libiseda liigesest välja ehk tekib puusaliigese nihestus.

Sümptomid ehk avaldumine

Lapse jalad on erineva pikkusega, nihestunud jalg on lühem.
Põlvest ja puusast painutatud jalga ei ole võimalik viia väljapoole. Jala liigutamisel võib tunda naksumist või plõksatust.
Käima hakkamisel laps lonkab, jalg on pööratud väljapoole ja on teisest lühem. Sageli on selg kõverdunud  külgsuunas ehk on tekkinud skolioos. Käimine võib olla valulik ja taaruv.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Jalgade liikuvuse test:  laps lamab uurija ees selili, jalad painutatud puusast ja põlvest. Haaratakse jalad põlvedest ja püütakse neid lähendada alusele (viiakse harki). Normis saab jäset kergelt viia peaaegu aluseni. Kui puusaliiges on ebapiisavalt arenenud on tunda naksatus ja liigutus on piiratud.
Nihestuse korral on reieluupea tuharalihaste all ja jalg on lühenenud ning pööratud sissepoole. Tuharavoldid on erinevad ehk asümmeetrilised.
Ultraheliuuring puusadest tehakse selleks, et näha kuidas on arenenud puusanapp ja reieluupea. 
Röntgenülesvõte puusast tehakse niinimetatud “konna asendis”, mis on vajalik selleks, et hinnata puusanapa arengut, reieluupea luustumist ja nende omavahelist asetsemist.

Ravivõimalused

Oluline on alustada ravi võimalikult varakult.
Last tuleb pidevalt hoida “konna asendis”. Selleks kasutatakse vastavaid padjaga pükse (abduktsioonipadi). Vajalik selleks, et puusanapp saaks hästi areneda. Kantakse kuni 12 nädalat, vahel ka pikemat aega. Last ei tohi toetada jalgadele kuni liiges on piisavalt arenenud.
Ravikehakultuur: iga päev peab 6-7 korda lapsega võimlema tehes puusaringe (sarnast liigutust mida kasutatakse ka liigese uurimisel).
Freijka patja kasutatakse juhul, kui eelnimetatud ravivõtted ei aita. See on kõvast materjalist pükste sarnane tugi mis pannakse lapse jalgevahele. See hoiab jalad suuremas paindes kui pehme padi.
Kipslahast kasutatakse siis, kui kuuendaks elukuuks ei ole laps paranenud Ravi võib kesta mitmeid kuid.
Operatsioon võib vajalik olla puusaliigese nihestuse korral, kui liiges ei parane eelpool nimetatud meetodiga. Liiges avatakse, reieluupea viiakse oma õigesse kohta ning tugevdatakse liigest, et nihestus ei korduks.

Prognoos  

Kui haigus on avastatud varakult ja alustatud kohest ravi on prognoos hea. Kui aga häiritud puusaliigese formeerumine jääb diagnoosimata, võib tekkida liigese nihestus mis võib põhjustada pikaaegset ravi ja invaliidistumist.

Ennetamine 

Kuna haiguse täpseid põhjusi ei teata ei ole võimalik seda ennetada.