1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Pisarakanali ummistus

Dacryostenosis (lad. k)
Dacryostenosis (ingl. k)

Seletus
Pisarakanali ummistus on peamiselt vastsündinutel tekkiv seisund, kus pisaranäärme ja nina vaheline kanal on liiga kitsas, et pisaravedelikku ära voolutada.

Ülevaade
Ligikaudu 2-5 %-l vastsündinuist esineb pisarakanali ummistust. Suurel enamusel on see iseparanev probleem. Pisaravoolu kiiremaks taandumiseks soovitatakse sagedast pisarakoti massaaži.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Pisarakanali ummistuse põhjuseks vastsündinueas on see, et pisarakanalisüsteem ei ole jõudnud veel küpselt välja areneda. Pisarakott on ninaõõnega ühenduses kanaliga, mida nimetatakse nasolakrimaalkanaliks. Just selle kanali valendiku teke võibki hilineda. Pisarakotti koguneb aga pisaravedelik, mis otsib väljapääsu ning seetõttu ongi lapse silm pidevalt märg ja rähmane.

Sümptomid ehk avaldumine

Pisarakanali ummistus põhjustab 2. kuni 12. elunädalast alates pisaravoolu ja rähma eritust sagedamini ühest, mõnikord ka mõlemast silmast.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Uuringuid tavaliselt vaja ei olegi. Pisarakoti ummistus diagnoositakse sümptomite alusel.

Ravivõimalused

Rähmase silma raviks surutakse silma sisenurgale vatipulgaga või väikese sõrmega, mille küüs on lühikeseks lõigatud, 4-5 korda päevas. See on pisarakoti massaaž. Massaaž õnnestub paremini, kui vatipulk lähendatakse ülaltpoolt lapse magamise või söömise ajal. Suruda tuleb küllalt tugevalt, kuna pisarakott asub silma sisenurgast algava ligamendi ehk sideme all. Pisarakanalist väljuv eritis pühitakse ära ja silma tilgutatakse antibiootikumilahust 1 tilk 4-5 korda päevas. Antibiootikumitilgad, mida võidakse kirjutada, on kõige sagedamini kas levomütsetiin või klooramfenikool ja neid kasutatakse pisarakoti mädapõletiku ennetamiseks. Ravi korratakse alati, kui silm muutub rähmaseks.
Kui pisaraid ja rähma tuleb veel pärast 6. elukuud, tuleb pöörduda silmapolikliinikusse, kus teostatakse pisarakanali sondeerimine ehk kanali valendiku vabastamine. Seda on aga väga harva vaja, tehakse seda narkoosis.

Prognoos

Pisarakanali ummistuse korral võib kergesti tekkida konjuntiviit ehk silma sidekesta põletik ja silmast hakkab tulema mäda. Pisarakanal avaneb iseenesest 80 %-l imikutest pärast 8. elukuud.

Ennetamine

Pisarakanali ummistust ennetada ei ole võimalik.

Kasutatud kirjandus:
„Üldarsti käsiraamat“,1999
„Lastehaigused“, 1999
„The Merck Manual“, 1992
„Oxford Handbook of Clinical Medicine“, 1997





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee