Punetised

Rubella (lad. k)
Rubella German measles (ingl. k)

Selgitus
Äge viirushaigus, mis avaldub kurguvalu, nahalööbe ja lümfisõlmede suurenemisena.

Ülevaade
Haigus levib piisknakkusena haigelt inimeselt sülje vahendusel.
Viirus on vähenakkav, esineb puhangutena 7-12 aasta järel, enam kevadeti.
Tavaliselt põetakse haigust koolieas, harvem imikueas.
Plaaniline vaktsineerimine on oluliselt vähendanud haigestumist. Haigus kulgeb healoomuliselt, tavalise kulu korral ravi ei vaja. Ohtlik rasedatele võimalike lootekahjustuste tõttu.

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Haigustekitaja on Rubella viirus mis levib piisknakkusena nakatunud inimeselt. Viirus eelistab eriti seonduda lootekudedega, põhjustades loote väärarendeid juhul, kui haigestutakse raseduse ajal.

Sümptoomid ehk avaldumine

Peale nakatumist on haigusel peiteperiood (periood, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilmingud alles puuduvad) 11-24 päeva (keskmiselt 18 päeva).
Seejärel tekib kaela ja kukla lümfisõlmede suurenemine, kurguvalu, palavik kuni 38C, halb enesetunne, nõrkus ja peavalu.
2.-3. haigusepäeval tekib kiiresti leviv õrnroosa lööve, mis algab peanahalt ja levib ühe päevaga kehale ja jäsemetele. Lööve on intensiivsem käte ja jalgade sirutuskülgedel, möödub 2-3 päevaga.

Raseduse ajal haigust põdedes on oht spontaansele abordile, enneaegsele sünnitusele, või kaasasündinud väärarendile. Mida varasem on rasedus, seda tõsisemad väärarengud tekivad. 1. raseduskuul on risk 90%, 2. kuul 60%, 3. kuul 30-35%, 4.raseduskuul 10%.
Kaasasündinud punetiste korral võib laps olla alakaaluline, esineb vaimse arengu peetus, maksa suurenemine, südamerike, kurtus, silmahaigused.
Punetised võivad tüsistuda liigespõletikuga (täiskasvanutel ja murdeealistel), väga harva peaajupõletikuga.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Haiguse puhangu ajal diagnoositakse seda sümptomide järgi.
Viiruse isoleerimine on võimalik, kuid kalliduse tõttu praktikas mitte kasutatav.
Seroloogiline uuring - selleks on vajalik vereanalüüs, kust püütakse leida organismis tekkinud kaitsekehasid viiruse vastu. Kui neid on suures hulgas, siis on haigus väga tõenäoline.
Kaasasündinud punetiste korral uuritakse samaaegselt nii vastsündinut kui ka ema.

Ravivõimalused

Tavalise kulu korral ravi ei vaja.

Prognoos

Üldiselt on prognoos hea, haigus paraneb iseeneslikult. Haigust põetakse korra elus, hiljem ei kordu. Kui tegemist on haigestumisega raseduse alguses, on suur oht lootekahjustuste tekkeks.

Ennetamine

Haiged isoleerimist ei vaja. Plaaniline vaktsineerimine toimub 12. elukuul ja revaktsineerimine 13 aasta vanuses. Kui plaanilises korras ei ole vaktsineeritud, on see näidustatud fertiilses eas naistel kes ei ole rasedad, lasteasutuste ja haiglate töötajatel ning neil, kes pole põdenud punetisi.
Naised, kes on vaktsineeritud, ei tohi 3 kuu vältel rasestuda.
Vaktsineerimine on vastunäidustatud rasedatele ja kaasasündinud immundefitsiidiga inimestele.