Paget tõbi
Paget disease (ingl.k.)
Selgitus Pageti tõbi on luurakkude krooniline
haigus, mille tulemusena normaalne luukude asendub kohati pehme
luutaolise massiga.
Ülevaade Umbes 3-4 % üle 55 aasta vanustest isikutest
esineb Pageti tõbi, üle 80 aastastel on esinemissagedus 10%. Meestel sagedamini
kui naistel. Haaratud on skeletisüsteem: sagedamini vaagnaluud, reieluu,
sääreluu, koljuluud ja lülisammas. Haigus on levinud Euroopas, Austraalias
ning Uus Meremaal.
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Arvatakse, et haigust võib põhjustada viirus. Teadmata
protsessi tulemusena aktiveeritakse ühte organismi ensüümi,
mille tulemusena luurakud hakkavad moodustama ebanormaalset
luukude. Pageti tõve korral luurakkude aktiivsus muutub ja selle
tulemusena hakkavad luudes tekkima vohandid. Isoleeritud
aladel kujuneb luuhõrenemine ehk osteoprooos, mis on põhjustatud luud lagundavate
rakkude üliaktiivsusest.
Sümptomid ehk avaldumine
Pageti tõbi võib kulgeda asümptomaatiliselt ehk
haigusilminguteta. Probleemiks võib olla ebamäärane valu
kahjustatud piirkondades. Kui hagus haarab lülisamba, võib põhjustada valusid,
mis on iseloomulikud närvijuure pitsumisele ehk nn. närvivalu
(radikuliit). Valud
kiirguvad mööda närvitüve kulgu jäsemesse. Koljuluude
haigestumise korral võib tekkida peavalu. Pageti tõbi võib
põhjustada ka pulsi kiirenemist ehk südamepekslemist.
Raskel juhul võib tekkida luumurd, mis on põhjustatud lokaalsest ehk paiksest
luuhõrenemisest. Luumurd võib tekkida kui on haaratud lülisammas, reieluu,
sääreluu või vaagen. Iseloomulik võib olla see, et luumurd tekib ilma olulise
traumata.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Esmaseks uuringuks on röntgenülesvõte probleemi valmistavast
piirkonnast. Edasised uuringud aitavad diagnoosi kinnitada. Nendeks on luu
stsintigraafia, mille abil saab määrata kas haigus paikneb veel
kuskil skeletisüsteemis. Veeniverest ja
uriinist määratakse luuhaigusele iseloomulikud analüüsid.
Diagnoosi lõpliku vastuse annab histoloogia ehk luurakkude
mikroskoopiline uuring.
Ravivõimalused
Kasutatakse tablettravi (preparaadid, mis kuuluvad
bifosfonaatide gruppi) ja kaltsitoniini.
Valude leevendamiseks sobivad põletikuvastased ravimid
(ibuprofen). Luumrru korral rakendatakse ravi vastavalt
murru tüübile. Kujunenud moondava liigesekõhre haiguse korral kaugele arenenud
juhul tehakse liigese proteesimine.
Prognoos
Raviga on haigust võimalik pidurdada ja vaevusi leevendada. Alati ei pruugi
paranemine olla täielik.
Kasutatud kirjandus:
Wheeless´ Textbook o Orthopaedics Terry S. Canale Campell´s Operative Orthopaedics
Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern
|