1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Paget tõbi

Paget disease (ingl.k.)

Selgitus
Pageti tõbi on luurakkude krooniline haigus, mille tulemusena normaalne luukude asendub kohati pehme luutaolise massiga.

Ülevaade
Umbes 3-4 % üle 55 aasta vanustest isikutest esineb Pageti tõbi, üle 80 aastastel on esinemissagedus 10%. Meestel sagedamini kui naistel.
Haaratud on skeletisüsteem: sagedamini vaagnaluud, reieluu, sääreluu, koljuluud ja lülisammas.
Haigus on levinud Euroopas, Austraalias ning Uus Meremaal.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Arvatakse, et haigust võib põhjustada viirus. Teadmata protsessi tulemusena aktiveeritakse ühte organismi ensüümi, mille tulemusena luurakud hakkavad moodustama ebanormaalset luukude.
Pageti tõve korral luurakkude aktiivsus muutub ja selle tulemusena hakkavad luudes tekkima vohandid.
Isoleeritud aladel kujuneb luuhõrenemine ehk osteoprooos, mis on põhjustatud luud lagundavate rakkude üliaktiivsusest.

Sümptomid ehk avaldumine

Pageti tõbi võib kulgeda asümptomaatiliselt ehk haigusilminguteta.
Probleemiks võib olla ebamäärane valu kahjustatud piirkondades. Kui hagus haarab lülisamba, võib põhjustada valusid, mis on iseloomulikud närvijuure pitsumisele ehk nn. närvivalu (radikuliit). Valud kiirguvad mööda närvitüve kulgu jäsemesse.
Koljuluude haigestumise korral võib tekkida peavalu. Pageti tõbi võib põhjustada ka pulsi kiirenemist ehk südamepekslemist.
Raskel juhul võib tekkida luumurd, mis on põhjustatud lokaalsest ehk paiksest luuhõrenemisest. Luumurd võib tekkida kui on haaratud lülisammas, reieluu, sääreluu või vaagen. Iseloomulik võib olla see, et luumurd tekib ilma olulise traumata.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Esmaseks uuringuks on röntgenülesvõte probleemi valmistavast piirkonnast. Edasised uuringud aitavad diagnoosi kinnitada. Nendeks on luu stsintigraafia, mille abil saab määrata kas haigus paikneb veel kuskil skeletisüsteemis.
Veeniverest ja uriinist määratakse luuhaigusele iseloomulikud analüüsid. Diagnoosi lõpliku vastuse annab histoloogia ehk luurakkude mikroskoopiline uuring.

Ravivõimalused

Kasutatakse tablettravi (preparaadid, mis kuuluvad bifosfonaatide gruppi) ja kaltsitoniini. Valude leevendamiseks sobivad põletikuvastased ravimid (ibuprofen).
Luumrru korral rakendatakse ravi vastavalt murru tüübile. Kujunenud moondava liigesekõhre haiguse korral kaugele arenenud juhul tehakse liigese proteesimine.

Prognoos

Raviga on haigust võimalik pidurdada ja vaevusi leevendada. Alati ei pruugi paranemine olla täielik.

Kasutatud kirjandus:

Wheeless´ Textbook o Orthopaedics
Terry S. Canale Campell´s Operative Orthopaedics

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee