1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Pulpiit

ka hambasäsi põletik.
Pulpitis (lad. k.)
Pulpitis (ingl. k.)

Selgitus
Pulpiit on hambasäsi ehk pulbi äge või krooniline põletik. See on hambaõõnes ja hambajuurekanaleis paikneva veresoone- ja närvirohke sidekoe põletik, mis tekib peamiselt hambakaariese tüsistusena.

Ülevaade
Pulpiiti jaotatakse:ägedaks ja krooniliseks; osaliseks ja täielikuks; avatuks ja suletuks; pöörduvaks ja pöördumatuks.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Enamasti on pulpiidi tekkepõhjuseks infektsioon. Karioossest koest levivad pulpi bakterid, seda soodustavad termilised, keemilised ja mehhaanilised tegurid.
Pulpiit võib tekkida ka hambatraumade korral ning ortodontilise ravi käigus hambaid liigutades liig suurte jõududega.
Pulbipõletik võib tekkida ka mehhaanilisel või keemilisel kahjustusel.

Sümptomid ehk avaldumine

Pulpiit põhjustab hooti tugevat valu, see on tingitud sellest, et pulp asub jäigas ruumis ja põletikuline turse surub kergesti veresooni kokku. Põletiku tagajärjel pulp kärbub st tekib pulbinekroos, hambas lakkab ainevahetus ja pisikutele avaneb pääs juureümbrisesse, tekib periodontiit.
Ägeda pulpiidi korral esineb hambal sügav kaaries ja vähesed sümptomid. Kui pulpiit on läinud mädaseks, siis tekivad: iseeneslik valu; hellus hambale koputades; igeme punetus.
Kroonilise pulpiidi korral võivad esineda: vähene valulikkus; katsudes tundlikkus; pulbipolüüp ehk vohand pulbiruumis (vohand tekitab veritsust ja valu söömisel).
Pöörduva pulpiidi puhul esineb valureaktsioon külmale; magusale lühiajaline spontaanne valu.
Pulbi nekroosi puhul on hammas surnud.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kuulatakse ära kaebused; teostatakse suuõõne läbivaatus.
Röntgenuuring hammastest ning testid pulbi vitaalsuse ehk elujõulisuse kindlaks tegemiseks (reageerimine külmale, kuumale, koputamisele) annavad samuti olulist informatsiooni.

Ravivõimalused

Iseenesest pulpiit ei möödu, on vaja kiiret hambaravi.
Pöörduva pulpiidi puhul juureravi ei tehta. Eemaldatakse kaaries ja pulbi ravi toimub teatud ravimitega, mille järel hammas plombeeritakse.
Lastel võib pulpiitse piimahamba eemaldada. Hamba võib ravida, kui:
On vaja hambale kohta hoida;
Jäävhamba alge puudub;
Pulbi polüübi korral tuleb vohand eemaldada, krooni ja juurepulp eemaldada ja teha juureravi.
Täiskasvanutel tuleb teha pulpiitse hamba puhul juurekanalite ravi.

Prognoos

Kui patsient kaebab öist valu ja kuumatundlikkust, siis pulpi päästa ei õnnestu ja tuleb teha juureravi.

Ennetamine

Pulpiidi teke sõltub:
 Ärrituse tugevusest ja kestusest;
 Organismi vastupanuvõimest;
 Pulbiruumi anatoomiast;
 Pulbi eelnevast seisundist;
 Vere äravoolust;
 Ärritaja loomusest.
Ennetamiseks tuleb hoida hambad korras. Oluline on õige suuhügieen ja hammaste regulaarne läbivaatus hambaarsti poolt.

Kasutatud kirjandus
Olak J. Pulpiidi ravi loeng TÜ stomatoloogia üliõpilastele. Tartu 2001.
Saag M. Loengukonspekt TÜ stomatoloogia üliõpilastele. Tartu 1999.
Vink M.: Loengukonspekt TÜ stomatoloogia tudengitele. Tartu1999.
Mikelsaar R-H.: patoloogilise anatoomia konspekt TÜ stomatoloogia üliõpilastele. Tartu 2000.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee