Paragripp

Human Parainfluenza Viruses (ingl.k)

Seletus
Paragripiviirused põhjustavad erineva raskusastmega hingamisteede nakkusi - alates kergetest külmetusnähtudest kuni tõsise kopsupõletiku ja larüngotrahheiidi ehk kõri- ja hingetorupõletikuni.

Ülevaade
Paragripiviirusel on neli alatüüpi. Paragripiviiruste poolt põhjustatud nakkusi esineb kõikjal maailmas ning aastaringselt.
Suur osa elanikkonnast põeb nakkuse läbi juba lapseeas. Raskemalt kulgevad paragripi nakkused esimese 5 eluaasta jooksul, hilisemad nakatumised põhjustavad kergeid, tihti ilma palavikuta kulgevaid hingamisteede põletikke.
Paragripiviirus põhjustab enamasti hingamisteede nakkusi, harvem palavikuhaigust ning ka kesknärvisüsteemi haigestumist.

Tekkepõhjused ja  -mehhanismid

Paragripiviirus levib otsese kontakti teel või piisknakkusena inimeselt inimesele. Viirus tungib ülemiste hingamisteede limaskesta pindmistesse rakkudesse ning paljuneb.

Sümptomid ehk avaldumine

Haiguse peiteaeg ( ehk aeg, mil viirus on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) sõltub paragripi viiruse tüübist, olles 2 - 5 päeva.
Paragripi viirus põhjustab enamasti palavikku, nohu, ninakinnisust ning köha.

Samuti võib tekkida krupp ehk kõri- ja hingetorupõletik. Lastel võib see esineda aastaringselt, täiskasvanutest haigestuvad rohkem mehed ning enamasti sügiseti. Haigus algab kurguvalu, ninakinnisuse ja palavikuga. Kõige tüüpilisem sümptoom on kare, haukuv köha. Eriti imikutel võib krupp põhjustada hingamisteede sulgust ning sellest tulenevalt hingamispuudulikkust.

Vahel kulgeb haigus läkaköhalaadse haiguspildiga - palaviku ja köhahoogudega.

Veel esineb bronhioliiti ehk alumiste hingamisteede põletikku ning väikelastel kopsupõletikku.

Immuunpuudulikkusega isikutel võib viirus põhjustada raskekujulist kopsupõletikku, mis võib lõppeda püsiva kopsukahjustuse ja hingamispuudulikkuse tekkega.
Paragripiviirused võivad põhjustada ka ainult palavikku või kesknärvisüsteemi nakkusi.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Paragripiviirust on hingamisteede sekreetidest võimalik määrata laboratoorselt.
Vereanalüüsist saab määrata ka viirusevastaseid antikehasid.
Kopsupõletiku kahtlusel võidakse teha röntgenülesvõte kopsudest.

Ravivõimalused

Spetsiifiline ravi puudub. Vajadusel kasutatakse haigusnähte leevendavat, toetavat ravi - palaviku alandamine, valuvaigistid, rohke vedeliku joomine, hingamist kergendavad ravimid.

Prognoos

Nii lastel kui täiskasvanutel kulgeb haigus enamikul juhtudel suhteliselt kergelt ning paranetakse ilma erilise ravita. Imikutel võib aga tekkida hingamisteede sulgus ning hingamispuudulikkus, mis võib osutuda eluohtlikuks ning nõuab kiiret ravi.
Paragripiviiruse põdemine pikaajalist immuunsust ei anna.
Paragripiviirus võib põhjustada astma või kroonilise bronhiidi ägenemist.

Ennetamine

Paragripi eest kaitsvat vaktsiini ei ole.