1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Põlvekedra kahjustus

Põlvekedra kahjustus
ka patella apitsiit
jooksja (hüppaja) põlv
Apicitis patellae (ld.k.)
Runner ’s (jumper’s) knee (ingl.k.)

Selgitus
Selle haiguse korral on tegemist põlvekedra tippu kinnituva kõõluseosa kahjustusega.

Ülevaade
Nagu ka nimetus ütleb, esineb seda haigust sagedamini jooksmise ja hüppamisega seotud spordialadel.
Põlvekeder moodustab liigese koos reieluuga, paiknedes põlveliigese eespinnal. Põlvekedra tagumist pinda katab kõhrkude. Põlvekeder on ülaosas laiem ja kitseneb tipu suunas.
Patella apitsiidi korral tekib kahjustus ja valu just põlvekedra tipus.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Haiguse tekkepõhjuseks arvatakse olevat põlvekedra ja reieluu vahelise liigese ülekoormus, mis tekib äratõukel kas hüppe või jooksmise ajal.
Sama liigutuse juures on oluline pöia asend. Kui pöid on äratõuke momendil pööratud välja, suureneb ülekoormus põlvekedrale ja kõõlusele.
Samuti arvatakse, et haigust võib põhjustada liigne ülepingutus reie painutajalihastes. Viimasel ajal räägitakse põhjusena ka põlvekedrakõõluse taga tekkivat pitsumist.

Sümptomid ehk avaldumine

Valu algab pikkamööda, alguses füüsilisel pingutusel treeningu lõpus. Hiljem lisandub valu kogu treeningu vältel, olenemata tehtavast eelsoojendusest.
Edaspidi võib valu esineda ka rahulolekus.
Vahel tekib valu ka ainult põlveliigese painutamisel.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Patella apitsiidi korral on põlvekedra katsumisel tunda valukohta.
Diagnoosimises aitab röntgenülesvõte vähe, kõige odavam ja ka täpne on ultraheliuurig, mis näitab vigastuse ulatust kahjustatud kõhres.Ulatuse suuruse järgi tehakse otsus kirurgilise ravi suhtes.
Tänapäeval saab seda haigust diagnoosida magnetresonantstomograafial.

Ravivõimalused

Ravi alustatakse vastavalt sellele, kui tõsised on vaevused ja kui suur on kõõluse kahjustus. Kergematel juhtudel kasutatakse tablettravi põletikuvastaste ravimitega (Diklofenak, Ibuprofeen).
Peale treeningut tuleks kasutada külma kotti, mis samuti leevendab valu. Tablettravile lisandub ravikehakultuur, mille käigus tehakse reielihaseid tugevdavaid ja lõdvestavaid harjutusi.
Suure kõõluskahjustuse ja püsivate rahulolekuvalude korral on võimalik teha operatsioon. Praegu rakendatakse patella apitsiidi ravis artroskoopiat (operatsioon, mille käigus viiakse väikeste avade kaudu põlveliigesesse instrumendid ning kaamera), mistõttu põlvele jääb vaid kaks 0,5 cm suurust armi.

Prognoos

Peale operatsiooni on olulisel kohal reielihaste lõdvestus- ja venitusharjutustel. Samuti tuleb hoolikalt taastada reielihase tugevus, tehes vastavaid harjutusi. Oluline koht on põlveliigest “lihvivatel“ harjutustel (jalgrattasõit), hüpped on keelatud. ”Hüppesporti” tagasiminek tuleb kõne alla 6-8 kuu pärast.
Alati ravi ei anna soovitud tulemust ja mõningad vaevused võivad püsima jääda. Teinekord isegi tuleb loobuda jooksmist või hüppamist nõudvast spordist.

Ennetamine

Võimalus haigust ära hoida on kasutada treenungul sobivat jalatseid ja ka pinnast,sooritada hüppeid tehniliselt õieti. Ka võib soovitada ülekoormuse ja ületreenimise vältimist.

Kasutatud kirjandus:
Jaan Seeder „Skeletisüsteemi ülekoormushaigused ja spordivigastused.“
S. Terry „Canale Campbell´s Operative Orthopaedics“
Aigner „Arthroscopy of the Knee“

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee