1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Primaarne amenorröa

ka menstruatsioonide puudumine
Amenorrhoea (lad.k)
Amenorrhea (ingl.k)

Seletus
Seisund, mil tütarlapsel ei ole menstruatsioon alanud 16.- 18. eluaasta lõpuks või puudub kahe aasta jooksul alates teiseste sugutunnuste (rindade kasv, iseloomulik karvakasv kaenla all ja häbemel) ilmumisest.

Ülevaade
Primaarse amenorööa põhjus võib olla kas hormonaalne (nt. polütsüstilised munasarjad), geneetiline (kromosoommuutused) või arenguline kõrvalekalle suguelundites (nt. emaka arenematus). Sageli on aga tegemist päriliku menstruatsiooni hilinemisega, mil nii emal, vanaemal kui õel on samuti menstruatsioon alanud 16.- 18. eluaasta vahel, sellisel juhul ravi ega uuringuid ei alustata.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Põhjus, miks menstruatsioonitsükkel ei käivitu võib olla nii mööduv kui ka püsiv .

30% juhtudest võib olla põhjus kromosomaalses arenguhäires, kus sugunäärmed on puudulikult arenenud ja ei ole võimelised suguhormoone tootma. Näiteks Turneri sündroom , mille puhul ei arene sekundaarseid sootunnuseid (rinnad, karvakasv häbemel ja kaenlaalustes) ning esineb iseloomulik välimus. Kromosoomistik on vastavalt 46 X0, s.t puudub üks X-kromosoom.

17% juhtudest on põhjus suguhormoone reguleerivate kesknärvisüsteemis paiknevate hüpotaalamus- hüpofüüsi tasandi häiretest . Siia kuuluvad stressist, ülemäärasest kehalisest aktiivsusest, kaalukaotusest, kroonilisest haigusest kui ka kesknärvisüsteemi traumadest ja kasvajatest tingitud põhjused.

Tänapäeva sotsiaalne surve saledale kehavormile ja kaalujälgimisele võib soodustada menstruatsioonitsüklihäirete teket. Selleks, et menstruatsioon vallanduks, peab keha rasvasisaldus olema vähemalt 17% ning et mensesed regulaarselt käiksid, on vajalik keha rasvasisaldus 22%.

Anoreksia ja buliimia (haigused, mille puhul esineb oma kehast väärettekujutus ja seetõttu keeldutakse toidust või kutsutakse tahtlikult esile oksendamine) puhul on menstruatsiooni puudumine või tsüklihäired sagedased. Näljutamine võib endaga kaasa tuua tõsiseid tervise probleeme, mis kurnavad kogu organismi ja võivad olla isegi eluohtlikud. Menstruatsioonide vallandamiseks ja normaliseeumiseks on vajalik uuesti korralikult sööma hakkamine. Sageli vajab see jõupingutusi ning pikemaajalist psühhiaatrilist abi.

Intensiivse spordiga tegelemise korral esineb sarnaselt eelnevaga menstruatsioonitsüklihäireid ja menstruatsioonide puudumist. Intensiivse spordiga tegelejatel hilineb menstruatsiooni algus kesmiselt 2,3 aastat.

Menstruatsiooni võivad edasi lükata ka kesknärvi süsteemi toimivad ravimid, heroiin .

Primaarset amenorröad võivad põhjustada suguelundite väärarengud. Näiteks munasarjade puudumine või osaline ja puudulik areng, millest ei piisa normaalse menstruatsioonitsükli käivitamiseks. Võib puududa emakas või tupp. Võib esineda ka ilma avata neitsinahk, mille tõttu menstruaalveri ei pääse välja ja tekitab lisaks paisuvalusid.

Harvemini on põhjuseks testikulaarne feminisatsioon . s.t. tegemist on tegelikult meessoost isikuga, kelle organism ei reageeri meessuguhormoonidele ja sellest tulenevalt areneb naisele omane välimus. Naisele omased sisemised suguelundid puuduvad.

Menstruatsiooni puudumise põhjus võib olla seotud teiste sisenõristusnäärmete (endokrinoloogiliste) haigustega, nt. neerupealiste ja kilpnäärme haigustega.

Sümptomid ehk avaldumine

Primaarse amenorröa puhul menstruatsiooni pole kunagi esinenud .

Sageli puuduvad ka sekundaarsed sootunnused ( rinnanäärmeteareng, karvastikukasv häbeme piirkoda ja kaenlaalusi, naiselikud kehavormid).

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Primaarse amenorröaga on tegemist kui 16.-18. eluaastaks puudub menstruatsioon. Põhjust võib vajalik olla varem selgitada kui 14.-16. eluaastaks lisaks menstruatsioonidele puuduvad sekundaarsed sootunnused.

Diagnoosi hüpoteesist lähtuvalt võidakse teha erinevaid uuringuid.

Ultraheli uuringuga saab läbi kõhukatete hinnata sisemisi suguelundeid. Verest määratakse vajadusel erinevate hormoonide taset.

Aju kasvajate välistamiseks võib olla vajalik teha röntgenpilt või kompuutertomografiline ülesvõte peast.

Mõnikord osutub vajalikuks kromosoomide uuring. Diagnostiline laparoskoopia ehk kõhuõõnesisene vaatlus aitab diagnoosi täpsustada.

Ravivõimalused

Ravi sõltub põhjusest. Kui tegemist on perekonniti hiljem algava menstruatsiooni algusega, siis tuleb lihtsalt oodata.

Tõsisemate põhjuste puhul, mille korral esineb naissuguhormoonide vaegus, on vajalik hormoonasendusravi sekundaarsete sootunnuste väljaarendamiseks, samuti luuhõrenemise ja südame-veresoonkonnahaiguste vältimiseks. Raviga saavutatakse regulaarsed mensesed.

Neitsinaha sulguse või tupe osalise või täieliku sulguse või puudumise puhul on ravi kirurgiline.

Prognoos

Sõltub põhjusest.

Kui tegemist ei ole kromosoomianomaalia või sisemiste naissuguelundite puudumisega on võimalik rasestuda ja järglasi saada.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee