Prostatiit

ka eesnäärme põletik
Prostatitis (lad.k.)
Prostatitis (ingl.k.)

Selgitus
Prostatiit on eesnäärme ehk prostata põletik.

Ülevaade
Prostatiit on kõige sagedasem uroloogiline diagnoos alla 50 aastastel meestel ja sageduselt kolmas vanematel meestel. 10-30%-il meestest on olnud prostatiidi diagnoos 79-ndaks eluaastaks. Olles sagedaseks diagnoosiks täiskasvanud meestel, esineb prostatiiti puberteedieelses eas poistel väga harva.
Prostatiidi korral eristatakse ägedat bakteriaalset prostatiiti, kroonilist bakteriaalset prostatiiti, mittebakteriaalset prostatiiti ja prostatodüüniat ehk eesnäärme valulikkust.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Ägeda ja kroonilise bakteriaalse prostatiidi korral on põletiku tekke põhjuseks bakterite poolt tekitatud nakkus.
Mehhanismiks on tavaliselt kusitist ehk ureetrast ülespoole leviv põletik.
Soodustavateks teguriteks on ka näiteks kusepõie kateteriseerimine, mitmesugused alumise urotrakti istrumentaalsed uuringud või mõni muu kaasuv alumise urotrakti haigus.

Paljudel juhtudel ei ole haiguse tekitajana võimalik aga konkreetset bakterit kindlaks teha või on põhjuseks mõni muu mikroorganism või faktor. Sellisel juhul on tegemist mittebakteriaalse prostatiidiga, mille korral esinevad prostatiidile iseloomulikud kaebused ja tehtud analüüsides on põletikule iseloomulik leid, kuid täpne põhjus jääb sageli ebaselgeks.

Prostatodüünia on seisund, mille korral esinevad samuti inimese igapäevaelu häirivad kaebused, kuid puudub nii haigustekitaja kui ka analüüsides põletikule iseloomulik leid. Prostatodüünia korral on soodustavaks teguriks vahel ka psühhogeenne faktor nagu pingeline elukorraldus või pikaaegne stress. Prostatiidi edukas ravi sõltub õige haigusvormi väljaselgitamisest.

Sümptomid ehk avaldumine

Ägedalt kulgeva prostatiidi korral tekib suhteliselt järsku urineerimise valulikkus, sagenenud urineerimisvajadus, öine urineerimine, valulikkus või kõrvetustunne alakõhus, lahkliha või alaselja piirkonnas.
Esineb erineva raskusastmega urineerimise takistatuse tunne. Kaasneda võivad külmavärinad ja palaviku tõus, üldine nõrkustunne, lihas- ja liigesvalulikkus.

Kroonilise prostatiidi korral on kulg pikaajaline ja kaebused tagasihoidlikumalt väljendunud. Võib esineda urineerimise valulikkus, sagenenud urineerimisvajadus, urineerimise pakitsus, rõhumistunne pärakus, valulikkus suguelundite piirkonnas, valu ejakulatsiooni ehk seemnepurske ajal, libiido nõrgenemine.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Tähtis on küsitlus täpsete kaebuste ja võimalike eelnevate haiguste väljaselgitamiseks. Oluline on prostata digitaalne palpatsioon ehk sõrmega prostata katsumine pärasoole kaudu. Ägeda põletiku korral on eesnääre palpatsioonil äärmiselt valulik ja põletikuliselt tursunud, katsumisel kiirgub valu ka peenisesse. Kroonilise prostatiidi korral võib palpatsioonil samuti esineda prostata valulikkust, kuid valulikkuse puudumine ei välista kroonilist prostatiiti.
Samuti on põletikutekitaja avastamiseks vajalikud vereanalüüs ja uriinianalüüs nii enne kui pärast eesnäärme massaazi või siis sperma ehk seemnevedeliku analüüs.

Ravivõimalused

Ägeda prostatiidi korral kasutatakse raviks antibiootikume, olenevalt haiguse raskusastmest kas tablettide või süstetena. Kroonilise prostatiidi ravi on pikaaegne (1-3 kuud), kasutatakse suukaudselt tablettidena antibiootikume.
Prostatiidi poolt põhjustatud urineerimise ärritusnähtude vähendamiseks kasutatakse lisaks põiekaela ja eesnääret lõõgastavaid ravimeid.
Kroonilise haiguse korral on olulised ka füsioterapeutilised protseduurid (näiteks prostata soendamine), istevannid, valuvaigistava toimega pärasooleküünlad, eesnäärme massaaz. Oluline on ka reeglipärane prostata sekreedist tühjendamine ehk regulaarne suguelu.

Prognoos

Ägeda prostatiidi kohselt alustatud ja õige ravi tagab täieliku paranemise. Ravimata või ebapiisavat ravi saanud juhtudel muutub prostatiit krooniliseks.
Kroonilise prostatiidi prognoos on sageli ebasoodus, sagedased on haiguse taastekkimised. Ravi on aega nõudev ja paranemine visa, mistõttu sageli pettutakse ja loobutakse edasisest ravist. Seetõttu on paranemiseks vajalikud haiguse olemuse mõistmine, hea koostöö ja kannatlikkus koos pikaaegse, mitmeid erinevaid meetodeid hõlmavava raviga.

Ennetamine

Prostatiidi ennetamiseks on vajalik vältida haigestumist sugulisel teel levivatesse haigustesse ja elada normaalset regulaarset suguelu.

Kasutatud kirjandus

1. Velgre T, “Uroloogia” Tallinn 1979
2. MacFarlane M T, “Urology” 2nd ed. Williams&Wilkins 1995
3. Tanagho E A, “Smith’s General Urology” 15th ed. McGraw-Hill 2000