Presbüoopia
Presbyopia (lad.k) Presbyopia
(ingl.k)
Seletus Inimene näeb lähedal asuvaid objekte häguselt,
kaugel asuvaid aga selgelt.
Ülevaade Ealine protsess, mille tulemusena häirub silma
võime muuta läätse kuju ning sellest tulenevalt ei näe inimesi selgelt lähedal
asuvaid esemeid, kuid kaugele näeb hästi. Presbüoopia on üks kaugnägelikkuse
ehk hüperoopia
alavorm.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Et selgelt näha, peab silmalääts valguskiired koondama
täpselt võrkkestale. Kuna objektid asuvad silmast erineval
kaugusel, peab lääts selleks oma kuju muutma. Silmas
kinnituvad läätse külge väikesed ripslihased, mis muudavad
läätse kumeramaks või lamedamaks vastavalt objekti kaugusele silmast. Seda
nimetatakse akommodatsiooniks ja kui see mehhanism töötab, näeb
inimene selgelt. Juba 10.-20. eluaastates hakkab läätse
elastsus vähenema ning vanemas eas on lääts muutunud juba niivõrd
jäigaks, et teda kumeramaks enam muuta ei saa. Seetõttu
ei näe inimene enam teravalt lähedal asuvaid objekte, samal
ajal kui kaugele näeb ta hästi. Neil, kes olid varem lühinägelikud, võib
lühinägelikkus väheneda kuni paar dioptrit, st ta vajab paar
"miinust" nõrgemaid prille. Presbüoopia sümptoomid tekivad neil mõni aasta
hiljem või ei teki üldse. Kaugnägelikel on aga vastupidi – kuna neil on juba
varem lähedale nägemine häiritud, tekivad presbüoopia sümptoomid neil mõni aasta
varem.
Sümptomid ehk avaldumine
Häiritud on lähedale nägemine. Et lugeda, hoiab inimene
raamatut silmadest kaugemal kui varem, "käed jäävad
lühikeseks". Lugemisel on vaja tugevamat valgust kui
varem (tugev valgus ahendab pupilli, mis muudab valguskiirte murdumist
silmas). Lugemisraskused õhtuti või väsinuna (ülepingest
väsib silma akommodatsiooniaparaat ja lääts ei suuda enam valgust võrkkestale
koondada). Peavalud, silmade pingutamine, kui on vaja teha
silmadega tööd lähedalt (lugemine, käsitöö jne).
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Kontrollitakse nägemisteravust selleks mõeldud tabelite
abil. Mõõdetakse ka silma refraktsioonivõimet Spetsiaalse
aparaadi abil tehakse kindlaks silma valguskiiri koondava aparaadi seisund,
mille alusel saab välja kirjutada prillid. Enne refraktsiooni mõõtmist on
soovitatav silmi võimalikult vähe pingutada ning mõnda aega mitte kanda
kontaktläätsi. Siis on testi tulemused kõige objektiivsemad.
Uurimine pilulambiga. Pilulamp on mikroskoobiga varustatud
seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu kogu silma. Selle abil saab näha muutusi
läätses, klaaskehas ja võrkkestal ning vajadusel välistada teised nägemishäirete
põhjused. Silmapõhjade uuring. Et välistada teised haigused,
võidakse uurida ka silmapõhjasid. Selleks tilgutatakse silma pupilli laiendavaid
tilku ning uuritakse silma läbi laiendatud pupilli.
Ravivõimalused
Tavaliselt vajab presbüoopiaga inimene alates 50. eluaastatest
lugemisprille. Neil, kellel on prillid juba olemas, on sageli
vaja nüüd lisaks teisi prille: ühed, millega vaadata kaugele ja teised, millega
lugeda. Tehakse ka bifokaalseid prille, mille ülemine osa on kaugele
vaatamiseks, alumine aga lugemiseks mõeldud. Presbüoopiat on võimalik
korrigeerida ka kontaktläätsede abil, kuid sageli leiavad
inimesed, et nende silma asetamine iga kord enne lugemist on ebamugav
protseduur. Tehakse ka bifokaalseid kontaktläätsesid.
Prognoos
Presbüoopia on pöördumatu seisund ning saavutab stabiilsuse umbes 65.
eluaastaks. Prillide või kontaktläätsedega on see aga täielikult korrigeeritav.
Ennetamine
Vältida pole presbüoopiat võimalik, kuna see on normaalne eaga kaasnev
protsess.
|