Püelonefriit, krooniline
ka krooniline
neeruvaagnapõletik; krooniline neerupõletik Pyelonephritis
chronica (lad.k.) Chronic pyelonephritis (ingl.k.)
Selgitus Krooniline püelonefriit on loiult kulgev
mikroobide poolt põhjustatud neerukoe ja neeruvaagna põletikuline haigus, mis
aeg-ajalt ägenedes viib lõpuks neerukoe hävimisele ja neerufunktsiooni
lakkamisele.
Ülevaade Kroonilise püelonefriidi tekkeks on vajalik
uriini äravoolu takistus või häirumine. Samuti võib ta välja
kujuneda ravimata ägeda püelonefriidi tagajärjel. Erinevalt
ägedast põletikust kulgeb krooniline vorm eriliste kliiniliste kaebusteta, samas
pidevalt kahjustades neerukude. Esialgu kahjustub uriini filtreerivate
päsmakeste ümber asuv tuubulite süsteem, kus toimub uriini
kontsentreerumine ja organismist väja viidavate
kahjulike ainete eritumine. Uute ägenemistega kaasneb
põletikukollete levimine ja kahjustatud koe armistumine, mis viib
neerufunktsiooni häirumisele ning neerupuudulikkuse
kujunemisele.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sagedamini on põletiku tekitajateks bakteriteks soolekepike,
Proteus ja enterokokid, harvem
Staphylococcus aureus. Mikroobide levikuks kuseteedest on
vajalik nende sattumine põide, mis on võimalik rõhu tõusul põies (köhimine,
raskuste tõstmine). Uriin surutakse baktereid sisaldavasse kusitisse ning
põiesisese rõhu langusel toob tagasivool need kaasa kusepõide. Toimiub nn.
vesikouretraalne refluks. Eriti oluline kroonilise
püelonefriidi tekkes on uriini äravooluhäirete esinemine (kusejuha
kitsenemine, kivid, arenguhäired,
kasvajalised protsessid), mis annab võimaluse mikroobide
paljunemiseks.
Sümptomid ehk avaldumine
Enamasti on krooniline püelonefriit tekkinud mõne muu kuseteid haarava ehk
uroloogilise haiguse tõttu. Sel puhul on esiplaanil
põhihaiguse sümptomid: koolikavalud,
uriinipeetus v.m.s. Kroonilisele protsessile viitavad
vaevused on peavalu, roidumus,
iiveldus, kehakaalu langus, perioodilised
madalad palavikud, tuim seljavalu. Võib
esineda ka vererõhu tõusu ning kujuneda südamepuudulikkus.
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Haiguse eelloos ehk anamneesis on oluline eelnevate
kuseteede haiguste ja pikaaegne halva enesetunde esinemine.
Välisvaatlusel on inimene kahvatu, kuiva, õhukese nahaga,
tumedate silmaalustega. Vererõhu mõõtmisel võib saada normist oluliselt
kõrgemaid väärtusi, mida ägeda püelonefriidi puhul ei esine.
Uriinianalüüsis viitab põletikule bakterite, vere
valgeliblede ehk leukotsüütide ning punaliblede ehk erütrotsüütide esinemine.
Vereanalüüsis on sedastatavad hemoglobiini langus ehk
aneemia vereloome aeglustumisest, vererakkude ja plasma suhte
ehk hematokriti tõus liigse vedeliku kao tõttu organismist.
Jääkainete (kreatiniin ja uurea) kuhjumine veres viitab neeru
eritusfunktsiooni langusele. Ultraheliuuring aitab eristada
alumiste kuseteede infektsioonidest, näha võib olla vedelik neeru ümber,
äravoolutakistusest paisunud neerukarikad, üleni armistunud funktsioonivõimetu
kortsneer pole aga üldse nähtav. Röntgenuuringul
kontrastaine manustamisega on kroonilisele püelonefriidile iseloomulikud
neerukarikate kujumuutused vastavalt haiguse
staadiumile.
Ravivõimalused
Ravis on kõige olulisem uriini äravoolu takistuse
kõrvaldamine ja bakterite eemaldamine kuseteedest. Kui
takistust pole võimalik eemaldada ja põletikuperioode tekib tihti, on kasu
pikaajalisest kuurist antibiootikumidega. Eelnevalt peab kindlaks tegema
tekitaja-mikroobi ja tema tundlikkuse antimikroobsetele preparaatidele, et
valida efektiivseim. Tavaliselt on ravikuuri pikkus 7 päeva, efekti puudumisel
proovida haiglatingimustes veenisisest ravimite manustamist. Preparaatidest
kasutatakse nitrofuraanrea preparaate (nitrofurantoiin),
aminopenitsilliine (ampitsilliin) jm. Eraldi ravitakse ka
kõrget vererõhku ja neerupuudulikkust.
Prognoos
Põhjuse eemaldamisel ning järjepideva ja õige ravi korral on prognoos elule
hea, sest haigus progresseerub hästi aeglaselt. Ebaregulaarse ravi
tagajärjeks on kroonilise neerupuudulikkuse ja neerudest tingitud kõrge
vererõhu ehk hüpertoonia kujunemine.
Ennetamine
Kroonilist püelonefriiti saab ennetada uriini äravoolutakistuste olemasolul
nende eemaldamisega ja ägeda püelonefriidi adekvaatse ravi ning
järelkontrolliga.
Kasutatud kirjandus 1. G. Herold et al.
Sisehaigused 1999, Tartu 2. R. Berkow et al. The Merck Manual of
Diagnosis and Therapy 16-th ed. 1992, USA. 3. Kurt J. Isselbacher et
al. Harrisons Principles of Internal Medicine 14-th ed.
1998. 4. H. Kõrge ja teised Nefroloogia 1985, Tallinn. 5. T.
Velgre Uroloogia 1979, Tallinn.
|