1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Prader-Willi sündroom

Syndroma Prader-Willi (lad k)
Prader-Willi syndrom (ingl k)

Selgitus
Kaasasündinud geneetiline ehk pärilikkuse infoga määratud haigus, mis avaldub lihasnõrkuse, rasvumise ja vaimse arngu peetusena.

Ülevaade
Haigus esineb sagedusega 1:16 000-1:25 000. Põhjuseks muutunud pärilikkuse info. Haigus avaldub erineva raskusega, kergest vaimse arengu peetusest raskete käitumis- ja psüühikahäireteni vastavalt kui suur osa geneetilisest materjalist on kahjustunud.
Ravida ei ole seda võimalik ja aastatega probleemid süvenevad.


Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Haigust põhjustab 15. kromosoomi defekt, mistõttu osa geneetilist infot on kadunud. Haigus võib esineda perekondlikult, kuid enamsti on lapse vanemad terved ja tegu on uusmutatsiooniga ehk muutunud on just selle lapse geneetiline info.
20-30%-l esineb normaalne terve 15. kromosoom, kuid mõlemad kromosoompaari liikmed on pärit emalt. Normaalselt on igas kromosoompaaris üks kromosoom emalt, teine isalt.
Kahjustuse põhjust ei teata.

Sümptomid ehk avaldumine

Imikueas esinevad raskused imemisega, lapsed on isutud ja võtavad halvasti kaalus juurde. Seetõttu võivad nad vajada söötmist sondiga. 6 kuu kuni 6aasta vanuselt isu paraneb, võtavad kiiresti kaalus juurde ja muutuvad ülekaaluliseks.
Esineb lihasnõrkus.Lastel on väikesed käed ja jalad, lühikesed sõrmed ja nad on väikest kasvu.
Iseloomulik on mandlikujuline silmade lõige, kõõrdsilmsus. Poistel on suguelundid vähearenenud (hüpogonadism).
Esineb naha kratsimine, millest tekivad nahale kratsimisjäljed.
Kerge kuni keskmise raskusega vaimse arengu peetus ning sagedased käitumisprobleemid nagu ahne söömine, söögi varastamine ja otsimine ka prügikastidest. Teismeliseeast tekivad psühhiaatrilised probleemid. Nad on emotsionaalselt labiilsed, kangekaelsed. Esineb depressioon ja madal enesehinnang, mis suureneb aastatega.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kromosoomide analüüs - selleks tuleb lapselt võtta vereproov, mille rakkudest eraldatakse kromosoomid, mida uuritakse mikroskoobi all. Kui kromosoomid lahutada geenideks on võimalik leida defekt 15. kromosoomis.
Geneetiline konsultatsioon - mitme spetsialisti üheaegsel nõusamisel selgitatakse perele haiguse olemust, selle tõenäolist kulgu ja olemasolevaid ravivõimalusi. Räägitakse kuidas haigus pärandub lastele, kui suur on haige lapse saamise risk perel ja lähisugulastel. Selgitatakse millised võimalused on haigust diagnoosida juba enne lapse sündi.

Ravivõimalused

Haigust ennast ei ole võimalik ravida. Püütakse ära hoida raskete tüsistuste teket.
Söömist piirata ja rakendada püsivalt füüsilist koormust, et ära hoida rasket rasvumist.
Hormonaalne asendusravi - sootunnuste väljaarenemiseks suguhormoonidega alates puberteedieast.
Psühhiaatriline nõustamine - perele toetuse pakkumine. Lapse käitumisele tuleb seada kindlad piirid, mis on lubatud, mis mitte.
Eriprogramm koolis.

Prognoos

Prognoos ei ole soodne. Psüühika- ja käitumisprobleemid süvenevad aastatega. Tavaliselt areneb raske rasvumine.

Ennetamine

Kuna haiguse tekkepõhjust ei teata, ei ole seda võimalik ennetada.

Kasutatud kirjandus
• "Textbook of pediatrics" W.E. Nelson 1996
• "Kromosoomihaigused" R. Mikelsaar 2001





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee