1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Plantaarfastsiit

ka kukekannus
Fascitis plantaris (ld.k)
Plantar fasciitis (ingl.k)

Seletus
Plantaarfastsiit on talla all asuva paksu fastsia ehk sidekirme põletik.

Ülevaade
Plantaarfastsiit on talla all oleva sidekirme põletik ning kõige sagedasem kanna ja talla valu põhjus. Plantaarfastsiidi tagajärjel tekib sideme kinnituskohale kandluule väljaulatuv luunokk ehk kukekannus. Raviks kasutatakse valu vähendavaid ravimeid, jala koormuse vähendamist ja talla all kantavat kukekannust kaitsvat tuge.

 


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Jalatalla all on tugev sidekirme ehk fastsia, mis kinnitub kandluule. Arvatakse, et ülekoormuse ja korduvate väikeste traumade tõttu tekib selle sidekirme vigastuse tagajärjel põletik ehk fastsiit, mis põhjustab kannapiirkonna valu.
Sideme kinnituskohal kandluul algab põletiku tõttu luu vohamine ja tekib luunokk ehk kukekannus. Seega on kukekannus põletiku tagajärg, mitte vastupidi.
Plantaarfastiit esineb sagedamini meestel ja haigestumine sageneb seoses vananemisega. Riskiteguriteks on lampjalgsus ja ka kõrge tallavõlv, jala vale asend käimisel, ülekaalulisus, jalgade ülekoormus (pikaajaline käimine ja seismine, jooksmine) ning halbade taldadega jalatsite kasutamine.

Sümptomid ehk avaldumine

Plantaarfastsiidi korral tekib valu kanna keskosas, mis süveneb kõndides ja joostes ning leevendub rahuolekus. Tavaliselt on valu tugev ka kõndimist alustades, eriti hommikuti.
Varvastel seismisel ja trepist üles minnes valu süveneb. Väliselt ei ole kand ega tald tavaliselt muutunud. Katsudes on valu kõige tugevam kanna all keskel, kus asub sideme kinnituskoht.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimisel on oluline tüüpiliste vaevuste esinemine. Tehakse läbivaatus ja katsutakse, kus asub valupunkt. Röntgenülesvõte tehakse selleks, et välistada teisi kannavalu põhjuseid ning röntgenülesvõttel võib olla nähtav ka tekkinud kukekannus.

Ravivõimalused

Jalale tuleb anda võimalikult palju puhkust. Väga palju abi on erinevatest talla alla asetatavatest kaitsvatest padjakestest, taldadest ja ortopeedilistest jalatsitest, mis vähendavad haige koha koormust. Valu vähendamiseks kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid tablette (ibuprofen, diclofenak) ja kortikosteroidi süstimist talla sidekirme kinnituskohta.
Sidekirme lühendamise vältimiseks kasutatakse venitusharjutusi ning mitme nädala jooksul ööseks jalale asetatavat lahast, mis hoiab jalalaba painutusasendis (varbad üles poole) ja venitab tallafastsiat.
Ravi on pikaajaline ja võib kesta mitu kuud kuni aasta, aga on enamasti tulemuslik. Harvadel juhtudel on vaja teha operatsioon, mille käihus põletikuline fastsia eemaldatakse.

Prognoos

Prognoos on hea, tavaliselt kaovad vaevused peale valuvastase ja koormust vähendava ravi kasutamist ning ka kirurgiline ravi on enamasti edukas.

Ennetamine

Ennetamiseks kasutada hea tallaga jalatseid, eriti sportides ning pikaajalist seismist ja kõndimist vajava töö korral ning vältida kõva pinnaga põrandaid (vajadusel panna põrandale jalgade alla näiteks paksem kummimatt). Vältida ülekaalu. Teha venitusharjutusi.
 
Kasutatud kirjandus:
Lääkärin CD-ROM
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee