1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Parodontiit

ka marginaalne periodontiit
Periodontitis (lad. k.)
Periodontitis (ingl. k.)

Selgitus
Parodontiit on hammast ümbritseva koe krooniline põletik, mispuhul on haaratud igemed, lõualuu ja hammast ümbritsev sidekoeline ümbris, mis ühendab hambajuurt sombuga.

Ülevaade
Parodontiidi kergemaid vorme esineb umbes 40%-l inimestest. Rasket, hammast ümbritsevat luud kahjustavat parodontiiti esineb 10-20% inimestest.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Kohalikud tekkepõhjused:
• Bakteriaalne katt ja selle tekkimist mõjutavad tegurid (hügieen, defektid hammastel, limaskesta iseärasused, ülemäärased hambatäidised ja halvasti viimistletud hambaproteesid).
• Individuaalsed eripärad (sülje koostis ja hulk, katu iseloom: mineraliseerumine ja kleepuvus jne).
• Hambumusanomaaliad.
• Toidu iseloom ja toitumisharjumused.
Üldised põhjused:
• Vanus, süsteemsed haigused, geneetilised tegurid, ravimid jne.
Funktsionaalsed põhjused:
• Rüht, mälumishäired, suuhingamine, neelamishäired jne.

Sümptomid ehk avaldumine

Igemepõletik ja veritsus võivad haiguse süvenemisel olla vähem intensiivsed kui ägeda igemepõletiku puhul.
Igemetaskute tekkimine, igemete taandumine ja hambajuure paljastumine on samuti tavalised sümptomid.
Hammas võib liikuda ja nihkuda, esineb valu ja ebamugavustunnet.Kui aga igemetaskus ei arene mädanik, ei pruugi parodontiidi puhul esineda valu.
Igeme taandumine, mis jätab juure kaitsetuks, võib kaasa tuua hamba tundlikkuse suurenemise kuuma ja külma suhtes.
Halb suulõhn ja maitse suus on tavaliselt tingitud ägedast põletikust ja mäda tekkimisest igemetaskutes.
Põletiku ägenemisel, eriti mädakollete tekke korral, võivad esineda kehatemperatuuri tõus, halb enesetunne.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

• Põhjalik küsitlus.
• Hambakatu, -kivi, veritsuse ja igemepõletiku indeksite leidmine põhjalikul suuõõne läbivaatusel; liikuvuse selgitamine jne.
• Röntgenuuring, bakterioloogilised ja immunoloogilised uuringud.

Ravivõimalused

• Õige suuhügieen: lisaks hammaste harjamisele tuleb kasutada ka abivahendeid (hambavahetikud, -harjad, -niidid, -teibid jne.).
• Hambakatu ja –kivi eemaldamine;
• Hambakattu alalhoidvate tegurite kõrvaldamine.
• Olulise tähtsusega on igemehaiguste ja nende põhjuste ning tagajärgede hoolikas selgitus.
Kirurgiline ravi: luuakse ligipääs tõhusaks professionaalseks ladestuste eemaldamiseks ja antakse igemele kuju, mis hõlbustab patsiendi poolt rakendatavaid hügieeni võtteid.
• Kuna haigusega kaasneb hammaste liikuvus ning kaotus osutub vajalikuks:
o Hammaste lihvimine ja/või lahastamine liikuvuse vähendamiseks.
Proteetiline ravi (sillad, osalised plastmassist plaatproteesid) puuduvate hammaste asendamiseks.

Prognoos

Raviga on võimalik põletik kontrolli alla saada. Kadunud luu aga ei taastu, hamba ümber on võimalik luud vaid siirdada.

Ennetamine

Õige suuhügieen ja põhjuslike faktorite eemaldamine.

Kasutatud kirjandus
Saag M. jt.: Laste suuhaiguste ennetamine. Tartu 1998.
Salum O.: Parodontiidi loengukonspekt TÜ stomatoloogia üliõpilastele. 2001a.
Vahtra L.: Parodontoloogia loengukonspekt TÜ stomatoloogia üliõpilastele. 2000a.
Vink M.: Suu- ja hambahaiguste loengukonspekt TÜ stomatoloogia üliõpilastele. 1998a.

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee