Peatäitõbi

ka pedikuloos
Pediculosis capitis (ld.k)
Head louse (ingl.k)

Seletus
Peatäi (Pediculus humanus capitis) põhjustatud infektsioon peanahal.

Ülevaade
Esineb tavaliselt lastekollektiivides, eriti pikemate juustega inimestel. Levib peatäisid omava inimese peakatte, kammi või harja kasutamisel või ka otsesel kontaktil. Kitsad elutingimused ja halb hügieen on täide leviku soodustavaks teguriks.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Täid elavad peanahal ja toituvad inimese verest iga paari tunni järel, ilma toiduta hukkuvad nad mõne päevaga. Hammustuse kohad sügelevad tugevalt ja kratsimise tagajärjel võib tekkida mädapõletik.
Emane täi muneb munad, mis kinnituvad liimitaolise ainega juuksekarva külge. Pärast mitme arengustaadiumi läbimist saab noor täi suguküpseks 2-3 nädala vanuselt, et alustada uut eluringi.

Sümptomid ehk avaldumine

Tavaliselt on haigestunud ainult peanahk, harva ka kulmud, ripsmed, kubeme- või habemekarvad.
Täide lemmikpiirkonnaks on kõrvade tagused. Tavalised sümptomid ei avaldu kohe, vaid mõne päeva jooksul peale nakatumist.
Hammustuskohtadele tekivad tugevalt sügelevad kublad, mis sunnivad intensiivselt kratsima, nii et peanahal ja kaelal tekib nahapõletik – dermatiit. Vahel võib tekkida isegi tugev mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine. Hoolikal vaatlusel võib näha peanahal täisid ning juustes tinge.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Pedikuloosi on lihtne diagnoosida. Täide või tingude leidmisel on diagnoos selge.

Ravivõimalused

Täide ravimiseks on apteegis saadaval mitmesusguseid paikselt kasutatavaid vahendeid, mis määritakse peanahale ja mõne aja pärast pestakse maha. Juukseid maha ei pea ajama.
Tugeva dermatiidi või mädapõletiku korral peaks ravi saamiseks pöörduma arsti poole.

Prognoos

Lisaks mädapõletikule võivad täid levitada ohtlikke nakkushaiguseid, õnneks pole sääraseid epideemiaid Eestis ammu esinenud.
Üldiselt allub pedikuloos hästi ravile ja hügieeninõudeid järgides on nakatumisoht minimaalne.

Ennetamine

Vältida tuleb võõraste peakatete, kammide, harjade või rätikute kasutamist. Ka isiklikke esemeid ei tohiks teistele laenata.
Ka lastekollektiivides/laagrites peaks profülaktiliselt kontrollima kõiki lapsi pedikuloosi suhtes, et vältida täide levikut.

Kasutatud kirjandus:
O.Braun-Falco “Dermatology” 2000