1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Preeklampsia

ka rasedusaegne hüpertensioon;
rasedustoksikoos
Pereclampsia (lad.k)
Preeclampsia (ingl.k)

Seletus
Tervel naisel peale 20. rasedusnädalat tekkinud seisund, mil esineb vererõhu tõus, võivad kaasneda tursed ja neerude läbilaskvus valkudele.

Ülevaade
Rasedal tõuseb vererõhk, suureneb veresoonte läbilaskvus, esinevad tursed jalgadel ja kätel, peavalu. Raskematel juhtudel kujunevad lisaks ka nägemishäired, ülakõhuvalu, neeru- ja hingamispuudulikkus. Väga harva kujuneb eklampsia - krampide ja koomaga kulgev seisund. Preeklampsia tõsiseim oht lootele on hapnikupuuduse kujunemine, mis pidurdab loote arengut või tekib verevarustushäirete tõttu platsenta irdumise oht. Reeglina on võimalik raviga tüsistusi vältida.


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Täpset preeklampsia põhjust ei tunta.

Varem arvati, et platsentast eritub ema vereringesse toksiine ehk mürkaineid, millest tuli ka varasem haiguse nimetus- tokseemia. Mingit toksilist tegurit ei ole suudetud siiski leida.

Viimase aja teooria kohaselt tekib vererõhu tõus platsenta ja loote veresoonte seinas paiknevate vasoaktiivsete (veresoonte ahenemist ja laienemist põhjustavate) ainete tasakaalustamatusest .

Samal ajal on suurenenud mikrotrombide moodustumine veresoonkonnas, mis lõppkokkuvõttes häirib paljude elundite, sealhulgas neerude, aju, kopsude, silmavõrkkesta talitlust.

Ravimata preeklampsia puhul kujunevad kaltsiumi ainevahetusehäired ja võib tekkida ajuturse, mis avaldub krambivalmiduse või krampidena . Krampide esinemisel käsitletakse haigust kui eklampsiat.

Ka platsenta verevarustus on haigusest tulenevalt häirunud ning loote hapniku ja toiainetega varustamine halvenenud, mistõttu loode võib kannatada (loote hüpoksia).

Sõltuvalt vererõhu tõusust, valgu kaotuse hulgast neerude kaudu, ja haige enda kaebustest eristatakse kergemat ja raskemat preeklampsia vormi.

Mõnikord võib raske preeklampsia vormi puhul esineda maksa talitluse muutusi ja vereliistakute (trombotsüütide) arvu langust, mida tuntakse ka kui HELLP sündroomi .

Ladestuspreeklampsia puhul ka varem kõrgvererõhutõbe põdeval rasedal vererõhutõus süveneb, lisandub proteinuuria (neerude läbilaskvus valkudele) või krambid.

Suur valgukaotus põhjustab ulatuslike tursete teket üle kogu keha.

Preeklampsiat esineb sagedamini esmasrasedal, mitmikuid kandval rasedal, diabeetikul, kõrgvererõhutõbe põdeval naisel, alla 20 ja üle 40 aastastel, põismooli puhul. Samuti esineb teatud perekondades preeklampsiat sagedamini.

Sümptomid ehk avaldumine

Esinevad vererõhu tõus, tursed näol, kätel ja jalgadel .

Naine võib kaevata peavalu, nägemishäireid, hingamishäireid, ülakõhuvalusid, urineerimisvähesust - nende kaebuste esinemine viitab krambivalmiduse olemasolule. Krambid võivad vallanduda rasedana, sünnituse ajal kui ka sünnituse järgselt.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Preeklampsiat diabnoositakse vererõhu väärtuste tõusu, uriinianalüüsi (uriinis leiduva valgu hulga) ja haigustunnuste alusel.

Jälgimist vajavad nii ema kui laps.

Lähtuvalt seisundi raskusest võidakse teha erinevaid uuringuid loote südametegevuse ja hapnikugavarustatuse määratlemiseks (ultraheli, KTG - kardiotokogramm - loote südamelöökide ja emakakokkutõmmete suhte hindamiseks, doppleruuring - verevoolu kiiruse ja iseloomu määramiseks jt).

Ravivõimalused

Preeklampsia ravi eesmärk on ennetada eklampsiat, ennetada emal elundite kahjustusi ning püüda jätkata üsasisest elu kuni loode on saavutanud küpsuse üsaväliseks eluks.

Ravis on oluline voodireziim, rahu.

Vererõhu alandamiseks on vaja kasutada ravimeid (b-blokaatoreid), millega püütakse ennetada eklampsia väljakujunemist.

Toidus tuleb piirata soola tarbimist. Vererõhu langetamine peab olema optimaalne, kuna liigne vererõhu langus võib veelgi halvendada platsenta verevarustust ning ohustada loote elu.

Prognoos

Peale raseduse lõppemist ema vererõhu väärtused normaliseeruvad iseenesest.

Preeklampsia puhul on suurenenud risk platsenta enneaegseks irdumiseks ja loote ägedaks või krooniliseks hapnikupuuduseks. Neil lastel on suurem risk perinataalseks suremuseks (üsasiseselt, sünnitusaegsel ja sünnitusjärgsel perioodil).

Täiskasvanuna võib neil lastel olla suurem risk kõrgvererõhutõppe ja preeklampsiasse haigestumiseks.

Ennetamine

Preeklampsiat ennetada ei ole võimalik.

Mikrotrombide teket vältides võidakse mõnikord riskirühma rasedatele manustada atsetüülsalitsüülhapet (aspiriini) teatud kindlates kogustes ja kindla perioodi vältel, vajaduse üle otsustab ainult arst.

Retsenseerinud: dr. Ülle Kadstik

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee