1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Peenise haigused lastel

Kusiti altlahtisus ( hüpospaadia)
Eesnahakitsenemus (fimoos)
Hypospadia, Phimosis (ld.k)
Hypospadias, Phimosis (ingl.k)

Selgitus
Kusiti altlahtisus on kaasasündinud haigus kui poisslapsel puudub kusitil üks sein ja see avaneb peenisel allpool tavalist kohta.
Eesnahakitsenemus on olukord, kus peenise eesnahka ei ole võimalik viia üle sugutipea.

Ülevaade
Kusiti altlahtisust esineb 1:500 poisslapse kohta. Väga harva võib esineda ka kusiti ülemise seina puudulikkust ehk epispaadiat, mis esineb sagedusega 1:20000. Haigus seisneb selles, et laps nn “pissib valest kohast”. Kusiti ava ei asu peenise otsas vaid selle ees- või tagapinnal. Sageli kaasub munandite laskumatus või kubemesong.

Eesnahakitsenemus on sageli esinev kaasasündinud või kusiti põletike tagajärjel tekkinud seisund. Normaalselt on kolmandaks eluaastaks eesnahk viidav üle peenisepea, aga fimoosi korral ei ole see võimalik.

 


Tekkepõhjused ja mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja mehhanismid

Hüpospaadia ja epispaadia tekivad häire tõttu loote varases arengus ajal, kui kuseteed sulguvad torujaks süsteemiks.
Teadmata põhjusel jääb see protsess poolikuks ja kusiti lõpposa ei arene välja.
Fimoos võib olla kaasasündinud kuseteede arenguhäire või areneda sagedaste kusiti põletike tagajärjel. Eesnahk sidekoestub, tiheneb ja muutub väheelastseks. 

Sümptomid ehk avaldumine

Kusiti alt- või pealtlahtisuse korral on ainukeseks sümptomiks see, et laps pissib avausest, mis ei asu peenise tipul, vaid selle ees- või tagapinnal. Peenis võib olla kõverdunud kujuga.
Valu ega uriinipeetust see ei põhjusta!
Eesnaha kitsenemuse korral on kusejuga väga peenike ja eesnahk kummub peenisel punnina välja. Peale urineerimist see kaob.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kusiti pealt- või altlahtisuse korral on ainukeseks uuringuks läbivaatus, kus haigus on kergesti diagnoositav.

Fimoosi saab diagnoosida peale 3. eluaastat, kuna enne seda vanust ei pea eesnahk liikuma üle peenise pea.  Ainukeseks uuringuks on samuti läbivaatus.

Ravivõimalused

Kusiti alt- või pealtlahtisust on vaja opereerida, tavaliselt 1,5-2 aasta vanuses. Tehakse naha plastika, et peenis oleks sirge. 3-4 aasta vanuses tehakse uus lõikus, kus kaetakse puuduv kusiti sein nahaga ja tuuakse avaus õigele kohale.

Eesnahakitsenemus ravitakse kohe kui see on avastatud. Vajalik on teha operatsioon kus laiendatakse eesnahka või tehakse ümberlõikus.

Prognoos

Peale ravi on prognoos nende haiguste korral hea. Nii peenise funktsioon kui kosmeetiline välimus on korras.

Ennetamine

Kuna haiguste täpseid tekkepõhjusi ei teata, ei saa neid ennetada.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee