Podagra

Arthritis urica (ld.k)
Gout (ingl.k)

Seletus
Podagra on uraadikristallide kuhjumisest tingiutd haigus, mis avaldub liigespõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena.

Ülevaade
Podagra on suhteliselt sage haigus, esinedes umbes viiel inimesel tuhandest.
Sagedamini haigestuvad mehed, postmenopausis naised, samuti neeruhaigute, suhkruhaiguse või rasvumise all kannatavad inimesed.
Podagra kulus eristatakse 3 staadiumit: asümptomaatiline, äge ning krooniline.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Uraadid ehk kusihappe soolad tekivad organismis (peamiselt maksas ja peensooles) teatud ainete – puriinide lammutamisel. Kusihappe sisaldus sõltub selle tootmise ning väljutamise vahekorrast. Üleliigne kusihape väljutatakse neerude või soolestiku kaudu.
Uraatide sisaldus veres on sõltuv nii vanusest kui soost: naishormoonid soodustavad uraatide eritumist; lastel on sisaldus väiksem ning hakkab suurenema puberteedieas.

Podagra tekke aluseks on uraatide sisalduse suurenemine veres ehk hüperurikeemia, mis võib olla tingitud kas kusihappe tootmise suurenemisest, selle eritamise vähenemisest või mõlemast häirest korraga.
Kuni 98%-l podagrahaigetest esineb neerude kaudu uraatide väljutamise häire.

Hüperurikeemia võib esineda koos selliste haigustega nagu diabeet, rasvumine, sirprakuline aneemia ning mitmete neeruhaiguste korral. Samuti on oht podagra tekkeks leukeemilise kriisi korral, alkoholi kuritarvitamise tulemusena ning kasvajavastaste ravimite tarvitamisel.

Podagra võib olla ka päritav, sel juhul on tegemist ühe kindla ensüümi liigse aktiivsusega, mistõttu toodetakse palju uraate. Neil isikutel areneb haigus juba 20ndaks eluaastaks.

Sümptomid ehk avaldumine

Tüüpiline podagra avaldus on äge artriit ehk liigespõletik. Valuatakk tekib äkki ning tavaliselt vaid ühes liigeses (enamasti suures varbas, põlve- või hüppeliigeses), sageli öösel magades. Valu on väga tugev ning piinav, liigese piirkonnas on näha põletiku tunnused : turse, punetus ning kuumamine.

Atakk möödub tavaliselt mõne päeva jooksul. Mõnedel inimestel jääb esimene podagrahoog ka viimaseks, teistel kujuneb aga krooniline liigespõletik.
Uraatide liiast organismis võivad kusihappe kristallid ladestuda naha all, liigestes või nende läheduses. Sel juhul on näha podagrasõlmed ehk toofused.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Valuhoo ajal on vaatlusel näha põletik haaratud liigese piirkonnas. Tavaliselt tehakse ka röntgenülesvõtted, et välistada teisi põletikulisi liigeshaigusi – podagra korral on röntgenleid normis.
Vereanalüüsis leitakse kõrgenenud põletikunäitajate sisaldus ning kusihappe sisalduse suurenemine.
Harvem tehakse analüüs liigesvedelikust, kus võib leida kusihappekristalle.

Ravivõimalused

Ravi eesmärgiks on valuataki möödumine ning edasiste atakkide vältimine.
Kõige sagedamini kasutatav ravim on kolhitsiin, mille toimel valu ning põletik vaibub 12-48 tunni jooksul.
Pidevaks kasutamiseks uute atakkide vältimiseks kasutatakse ka allopurinooli.
Valu ning põletiku levendamiseks kasutatakse põletikuvastaseid aineid (indometatsiin, ibuprofeen).
Neerukivide tekke ohu tõttu on soovitav iga päev tarvitada palju vedelikku.
Vahel on soovitav ka spetsiaalne dieet. Vältida tuleks maksa, õlut, veini ning rasvase lihaga kala (anšoovis).

Prognoos

Tänapäevaste ravivõimaluste ning varajase diagnoosimise korral on prognoos hea. Raskem prognoos on tavaliselt neil, kellel podagra tekib enne 30ndat eluaastat.
10-20%-l haigetest tekivad ka neerukivid, mis võivad tüsistusena põhjustada neerupõletikku ning kui esineb lisaks diabeet või kõrgvererõhutõbi, siis süvenevad neerukahjustus ning podagra veelgi.

Ennetamine

Podagrat ei ole võimalik ennetada (välja arvatud spetsiaalse dieedi ning alkoholi mittetarvitamisega).

Kasutatud kirjandus:
Medline
The Merck Manual, 1992
http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency
Harrissons Principles of Internal Medicine, 1998