Psittakoos
ka ornitoos; papagoi
palavik Psittacosis (lad. k.) Psittacosis, ornithosis (ingl.
k.)
Selgitus Psitakoos ehk ornitoos ehk papagoi palavik on
nakkushaigus (psittakos kreeka keeles papagoi). Haigustekitaja
Chlamydia psittaci elab lindude organismis, kust ta kandub edasi
metsloomadele, aga ka inimestele. Inimestel põhjustab ta üldise enesetunde
muutusi ning kopsupõletikku.
Ülevaade Psitakoosi põhjustav haigustekitaja elab
papagoide, tuvide, kanaliste, kulliliste organismis veres, kudedes, sulgedel.
Kui linnul tekib kõhulahtisus, levitab ta haigustekitajaid roojaga. Inimesel
võib psitakoos avalduda väga erineva raskusega haigusena kerge
hingamisteede infektsioonina, kopsupõletikuna,
sepsisena ehk veremürgitusena. Inimestest on esmajärjekorras
ohustatud lindude omanikud, veterinaarid, kanafarmide ja loomaaia
töötajad. Viimase 5 aasta jooksul on USAs registreeritud alla
50 haigusjuhu. Vaatamata ravile sureb psitakoosi umbes 2%
haigestunutest. Ravimata juhtudel on suremus kuni 30%.
Tekkepõhjused ja mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja mehhanismid
Psitakoosi põhjustab Chlamydia psittaci nimeline mikroob. Inimene
nakatub eelkõige lindude kuivanud ekskrementide
sissehingamisel. Väga harva, kuid siiski on võimalik
haigestuda sisse hingates haige inimese köhaga levivate
piiskadega või sugulisel teel. Umbes kaks nädalat ringleb
haigustekitaja veres ning sel ajal tavaliselt haigusnähtusid ei
esine. Hiljem kandub mikroob verega organismis laiali kopsu,
maksa, põrna ja mujale.
Sümptomid ehk avaldumine
Umbes 10 päeva pärast nakatumist tekivad tavaliselt gripitaolised nähud
külmavärinad, palavik,
väsimus, nõrkus, fotofoobia
ehk valguskartus, peavalu, lihasvalu,
köha. Köha on tavaliselt alguses kuiv, st
eritiseta, hiljem tekib ka rögaeritus.
Lisaks võivad
tekkida kahvatu tähniline lööve, oksendamine
ja kõhulahtisus, kopsupõletik,
pankardiit ehk südameüldpõletik, maksa- ja/või
põrna suurenemine, keratokonjunktiviit ehk
silma sarvkesta-sidekesta põletik.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Psitakoosi kindlaks tegemiseks on oluline välja selgitada
kokkupuude lindudega, tavaliselt võetakse
vereproov, uuritakse ka röga,
auskulteeritakse ehk kuulatakse kopsu.
Ravivõimalused
Psitakoosi ravitakse antibiootikumidega erütromütsiini,
tetratsükliiniga. Ravi on pikaaegne ja peaks veel kestma kuni
10 päeva peale paranemist, et kindlustada vabanemist haigustekitajast. Vaatamata
ravile on suremus 2%.
Prognoos
Tavaliselt paraneb inimene täielikult. Haiguse läbipõdemine annab
mittetäieliku immuunsuse, st psitakoosi on võimalik haigestuda
uuesti.
Ennetamine
Psitakoosi vältimiseks tuleb hoiduda kokkupuudetest lindude sülje, vere,
väljaheidete ning sulgedega. Haigeid linde tuleb ravida ligi 1,5 kuud
tetratsükliiniga, et vabaneda psitakoositekitajast.
Kasutatud kirjandus Medicina, Infektsioonhaigused,
2000 The Merck Manual, 17th ed., 1999 Harrison jt.,Harrisons Principles
of Internal Medicine, 14th ed., 1998 http://www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000088.htm
|