Peenisevähk

Carcinoma penis (ld.k)
Penile cancer (ingl.k.)

Selgitus
Peenisevähk on sagedamini esinev väliste suguelundite kasvaja meestel. Peenisevähk jaguneb omakorda täpse anatoomilise lokalisatsiooni järgi vähemalt seitsmesse alarühma.

Ülevaade
Peenisevähki esineb väga harva ning sageli jõutakse uroloogi juurde siis, kui kasvaja on juba väga kaugele arenenud.
Peamised mittepöördumise põhjused on häbi, süütunne, hirm, hoolimatus enda suhtes. Mõnikord püütakse end ise ravida erinevate nahakreemidega, mis momendiks annavad efekti ning lükkavad abi otsimise veelgi kaugemale.
Seetõttu jäävad mehed arstile pöördumisega tavaliselt vähemalt üks aasta hiljaks. Kõige rohkem on peenise vähk sugutilukil ja eesnahal, peamiselt nendes kohtades,  kus on smegmat – eesnaha alla kogunevat sekreeti, mida peetakse kantserogeenseks ehk vähki tekitavaks.
Kuigi arvatakse, et peenise vähki on rohkem üle 60 – aastastel meestel, näitab statistika, et seda kasvajat on ka noorematel.

Tekkepõhjused- ja mehhanismid

Kuigi pole väga  kindlaid tõendeid, peetakse smegmat üheks peamiseks peenisevähki esile kutsuvaks faktoriks. Selletõttu on väga oluline hügieen ning peenisevähi profülaktikaks on ümberlõikus, eriti kui see on tehtud imikueas.
Vähk võib esmalt avalduda kui nahast kõrgem defekt või marrastus peenisel, mis ei parane/ paraneb aeglaselt. Lisaks on riskifaktoriks ka erinevad inimese papilloomiviirused, millega nakatutakse peamiselt sugulisel teel.

Sümptomid ehk avaldumine

Esmane häiriv tunnus võib olla peenisele tekkiv haavand, marrastus, mis ei parane või  paapul, kondüloom.
Kuna tegemist on sageli mitte veritseva ning valutu muutusega, siis ei pruugi see meest abi otsima sundida.
Samas on enamus selle vähi poolt tabatuist ümberlõikamata ning lisaks on neil sageli fimoos (eesnahk ei liigu üle peenise pea), siis ei ole võimalik nii peenise pea puhastamine ega ka märgata peenise vähi varajast staadiumit.
Harva on abi otsimise põhjuseks palpeeritavad lümfisõlmed kubemes, verejooksud suguti haavanditest, mädaprotsessid, sest need sümptomid kuuluvad juba metastaseerunud vähi juurde. Sellisel juhul on domineerivad üldsümptomid: väsimus, nõrkus, palavikud, kehakaalu langus.

Kui hoolimata kõigist eelpool nimetatud sümptomitest siiski kuhugi ei pöörduta, võib asi lõppeda peenise iseenesliku amputatsiooniga.
Peenise vähk annab siirdeid ehk metastaseerub nii vere kui ka lümfi kaudu, haarates kubeme lümfisõlmi ning väikevaagna elundeid. Ravita tekib üldine sepsis või läbimurdumine reie veresoontesse, mis viib surmale. 

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Alustatakse tagasiulatuvast uurimisest, et kuidas konkreetne kaebus on tekkinud ja mis sellega kaasnenud on.
Järgneb füüsiline läbivaatus ning proovitüki võtmine. Hindamaks kasvaja võimalikku metastaseerumist võib teha magnetresonantstomograafilise uuringu väikevaagnast.
Igaks juhuks võib teha ka röntgenpildi rindkereõõnest, kuigi seal on muutused alles väga levinud protsessi korral. Kaugelearenenud vähi puhul võib vereanalüüsist ilmestuda aneemia, leukotsütoos ning hüpoalbumineemia.

Ravivõimalused

Peenisevähi eripäraks on tema kasvuliik: nimelt kasvab ta mööda kihti algul laiemaks ning alles siis tungib sügavamale. Kasvamine on algul aeglane. Selletõttu on kõige paremad ravivõimalused võimalikud just neil, kelle vähk pole diameetrilt suurem kui 2 cm.
Olenevalt kasvaja staadiumist on ravi kirurgiline ja/või kemoteraapiline.
Operatsiooni käigus püütakse eemaldada kasvajast haaratud kude (näiteks, kui tegemist on ainult eesnahavähiga, siis piisab ümberlõikusest) ning kõige radikaalsem on peenise täielik amputatsioon koos kubeme lümfisõlmede eemaldamisega. Kemoteraapia teostatakse lisaks neile, kellel on olemas kaugmetastaasid ning on täheldatud suhteliselt head efekti. Mõningatel harvadel juhtudel on raviskeemi lisatud kiiritusravi.

Prognoos

Prognoos sõltub sellest, kas vähist olid haaratud ka kubeme lümfisõlmed. Nende elulemust aitab pikendada võimalikult radikaalne operatsioon ning agressiivne järelravi keemiaravi preparaatidega. Lokaalse ehk varases staadiumis avastatud vähi puhul on tervenemine peaaegu 100% ning peenisevähi kordumist pole täheldatud.

Ennetamine

Kuigi pole väga kindlalt tõestatud smegma seost peenisevähi ostsese tekkimisega on väga oluline isiklik hügieen. Selle võimaldamiseks likvideerida olemasolev fimoos või teha profülaktiline ümberlõikus. Lisaks vältida nakatumist inimese papilloomi viirusesse.

Kasutatud kirjandus
J. Norton, R. Bollinger “Surgery: Basic Science and Clinical Evidence” 2000
www.emedicine.com