Punane lame sammaspool

ka lame lihhen
Lichen planus (lad.k)
Lichen planus(ingl.k)

Seletus
Lichen planus on suhteliselt sage mittenakkav nahahaigus, mida iseloomustab tugev sügelemine.

Ülevaade
Lichen planust esineb ligikaudu  0,5%-l inimestest. Haiguse tekkepõhjused on teadmata.
Lichen planus avaldub sügelevate läikivate lillakate sõlmekestena nahal, mis piinavalt sügelevad. Haiguse kulg on ravile suhteliselt visalt alluv.
Keskmine  vanus haigestumise hetkel on umbes 40 aastat ja haigust esineb veidi rohkem naistel.

Tekkepõhjused ja-mehhanismid

Lichen planuse tekkepõhjuseid pole suudetud veel täpselt kindlaks määrata. Viimastel aastatel on leitud seoseid maksahaigustega, vahel esineb sarnast löövet organite siirdamise järgselt, kui esineb äratõukereaktsioon.
Samuti on leitud seost ravimitega, näiteks kullasooladega.
Vahel süüdistatakse lichen planuse tekkes ka emotsionaalseid faktoreid, kuid pole päris kindel, kas haigus on tingitud suurest stressist või on sügelev nahalööve ise ülemäärase stressi allikaks.

Sümptomid ehk avaldumine

Lichen planuse põhitunnusteks on intensiivne sügelemine ja lööbe kujunemine piirkondadesse, kus nahk on rohkem traumeeritav.
Tüüpiline lööbeelement on väike sile violetne lame sõlmeke. Sellised sõlmekesed võivad omavahel laatuda ja moodustada veidraid naaste, millest on ka tulnud haiguse nimi “lichen”, mis tähendab samblikku.
Kollete pind võib olla tihtipeale läikiv ja hoolikal vaatlemisel on näha valge võrgutaoline muster. Kollete paranemise kohal võib nahk jääda tumedamaks (hüperpigmenteerituks).
Mõnikord võib lichen planus esineda limaskestadel – suu, suguelundite või pärasoole limaskestal. Harvem võivad esineda ka küünte või peanaha muutused.

Diagnoosimine, ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Tüüpilise haiguspildi korral piisab diagnoosi panemiseks lihtsalt vaatlusest. Ebaselgetel juhtudel aitab nahatüki mikroskoopiline uuring.
Vahel tuleb teha lisauuringuid võimaliku vallandava teguri leidmiseks.

Ravivõimalused

Lichen planus on ravile küllalt aeglaset alluv haigus.
Raviks on proovitud palju erinevaid meetodeid. Tänapäeval on peetakse parimateks vahenditeks A-vitamiini sünteetiliste analoogide ja glükokortikosteroidhormoonide kasutamine. Eestis rohkem kasutusel viimased.
Oluline on ka haigust soodustavate tegurite, nt. maksahaiguste, kilpnäärmehaiguste, emotsionaalsete häirete jms. korrigeerimine.

Prognoos

Haiguse kestvus on suhteliselt prognoosimatu, paranemine võib aega võtta mõnest kuust mitme aastani. Peale paranemist võib haigus korduda, aga seda ei pruugi juhtuda.
Küünte kahjustus on tavaliselt püsiv.
Suu limaskesta vormi korral on küll madal, kuid siiski reaalne risk lamerakulise vähi tekkeks.

Ennetamine

Kuna haiguse tekkepõhjused on siiski ebaselged, siis puuduvad ka efektiivsed meetodid selle ennetamiseks.