1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Paanikahäire
Paget tõbi
Pahaloomuline kasvaja
Palavik
Palavikukrambid
Pankrease vähk
Pankreatiit
Papilloomiviirus
Paragripp
Parasomnia
Parkinsoni tõbi
Parodontiit
Patella apitsiit
Pea neuralgiad
Peaajukasvaja
Peapõrutus
Pearinglus
Peatäitõbi
Peavalu
Pedikuloos
Peenise haigused lastel
Peenisevähk
Peensoole atreesia
Pemfigoid
Perifeerne neuropaatia
Perikardiit
Peritoniit
Peroneaalne lihasdüstroofia
Perthese haigus
Peyronie tõbi
Piimanäärme vähkkasvaja
Piimasuhkru talumatus
Pimesoole põletik
Pingepeavalu
Pisarakanali ummistus
Plantaarfastsiit
Plasmotsütoom
Platsenta eesasetsus
Pleuriit
Pneumokonioos
Podagra
Pollinoos
Polümüosiit
Polüneuropaatia
Polüskleroos
Polütsüstilised munasarjad
Polütsüstilised neerud
Polütsüteemia
Polüübid, ninas
Porfüüria
Posttrombootiline sündroom
Prader-Willi sündroom
Preeklampsia
Premenstruaalne sündroom
Presbüoopia
Priapism
Primaarne amenorröa
Primaarne biliaarne tsirroos
Primaarne skleroseeriv kolangiit
Prostatavähk
Prostatiit
Pseudomembranoosne koliit
Pseudopodagra
Psittakoos
Psoriaas
Psoriaatiline artriit
Ptoos
Pulpiit
Punane lame sammaspool
Punetised
Puukborrelioos
Puusaliigese artroos
Puusaliigese düsplaasia
Puusaliigese kaasasündinud nihestus
Puusavalu
Põiepõletik
Põistangtõbi
Põletus
Põlve trauma
Põlvekedra kahjustus
Põlveliigese artroos
Põlveliigese kondropaatia
Põlveliigese sidemete vigastused
Põskkoopa põletik, krooniline
Põskkoopa põletik, äge
Päraku abstsess
Pärakulõhe
Pärasoolevähk
Pärilik sensomotoorne neuropaatia
Pärilikud spinaalsed lihasatroofiad
Pärilikud tasakaaluhäired
Pärlkasvaja
Püelonefriit, krooniline
Püelonefriit, äge
Püloruse stenoos
Püsiv erektsioon

Pseudomembranoosne koliit

ka antibiootikumidest põhjustatud kõhulahtisus
Colitis pseudomembranosa (lad. k.)
Pseudomembranous colitis, antibiotic associated colitis (ingl. k.)

Selgitus
Pseudomembranoosse koliidi korral on tegemist antibiootikumide kasutamise järgselt tekkinud jämesoolepõletikuga ning kõhulahtisusega.

Ülevaade
Inimestele mõjuvad erinevad antibiootikumid erinevalt: osadel inimestel ei teki mingeid kõhuvaevusi, samas teistel tekib pseudomembranoosne koliit.
Haigus ei ole väga sage ning tekib enamasti pikaajalise antibiootikumravi järgselt.


Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Sümptomid ehk avaldumine
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Ravivõimalused
Prognoos
Ennetamine

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Toidu lammutamise ja toitainete imendumise sooltes tagab normaalne mikrofloora — inimese sooltes kindlates vahekordades elavad mikroobid. Antibiootikumide kasutamisel osad mikroobid hukkuvad, tasakaal häirub ning “tugevamad” mikroobid “pääsevad võimule”.
Mõned antibiootikumid, eriti tsefalosporiinid, klindamütsiin, ampitsilliin kahjustavad soole normaalset mikrofloorat sedavõrd, et “võimule pääseb” Clostridium difficile nimeline bakter, mis kuulub osadel inimestel normaalsesse floorasse, ülejäänud saavad selle pesemata kätega.

See bakter hakkab tootma mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kahjustavad sooleseina, tekib jämesoolepõletik ehk koliit, mõnikord ka peensoolepõletik ehk enteriit.

Sümptomid ehk avaldumine

Clostridium difficile põhjustab oma elutegevusega inimese organismis kõhuvalu, kõhulahtisust, palavikku, nõrkust ning üldist halba enesetunnet.
Mõningatel juhtudel võib muutuda väljaheide vereseguseks, soolesein mulgustuda — soolesisu väljub siis vabalt kõhuõõnde, tekitades eluohtliku seisundi.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada millega seoses on kõhuvaevused tekkinud, uurida väljaheite värvust, konsistentsi, roojamise sagedust.
Olulist infot annab rektoskoopia/koloskoopia — vaadatakse pärasoolt/jämesoolt toruga, mille otsas on optiline “silm” ning sellega näeb, kas soolesein on normaalne või muutustega. Pseudomembranoosse koliidi korral on tavaliselt näha membraanitaoliselt jämesoole limaskesta katvat kollakashalli kattu. Siit ka haiguse nimi.

Ravivõimalused

Kõhuvaevuste tekkimisel tuleb kohe lõpetada ravi sobimatu antibiootikumiga.
Klostriidiumi hävitamiseks kasutatakse omakorda antibiootikumi metronidasooli või vankomütsiini tablette!
Mõnikord kasutatakse kolestüramiini, mis seob klostriidiumi toodetud mürgiseid aineid, et need ei kahjustaks soolt.
Eriti tõsise kõhulahtisuse, ning sellest tingitud vedelikukaotuse korral tehakse tilkinfusiooni ehk taastatakse vedelikukaod tilgutades vedelikku veeni.

Prognoos

Prognoos on üldiselt hea kui kasutada antibiootikume vaid äärmisel vajadusel ja vältida varem koliiti tekitanud antibiootikume.

Ennetamine

Antibiootikume ei tohiks kasutada liiga kergekäeliselt.
Koos antibiootikumiga on soovitatav kasutada laktobatsille sisaldavaid kapsleid, toiduaineid (Gefilus-keefiri).
Kuna klostriidiumi bakter levib mustade kätega, siis tuleks hoolikalt pesta käsi.
Vältida tuleb nende antibiootikumide kasutamist, mis konkreetsel inimesel on juba tugevat kõhulahtisust põhjustanud.





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee