Kuumarabandus

Heat stroke, heat illness (ingl.k)

Selgitus
Kuumarabandus on olukord, mis tekib keha liigsest kuumenemisest ning vedelikupuudusest.

Ülevaade
Kuumarabandus on kuumade suveilmade puhul sageli esinev seisund. Peamiselt kõrge välistemperatuuri ning vedelikupuuduse tõttu kuumeneb keha üle ning tekivad iseloomulikud sümptomid, mis võivad olla ka eluohtlikud.
Kuumarabandus ohustab eriti lapsi, vanureid ning krooniliste haiguste põdejaid.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Inimorganismis on olemas mehhanismid, mis pidevalt tagavad normaalse kehatemperatuuri (36-37 kraadi). Teatud tingimustel võib aga keha üle kuumeneda ning põhjustada eluohtliku seisundi.
Kuumarabandusel eristatakse erinevaid raskusastmeid, vastavalt sellele, kui tõsine ülekuumenemine on. Rasketel juhtudel võib inimene kaotada teadvuse, kergematel juhtudel aga kurta peavalu ning südamepekslemist.
Eriti ohustatud on südamehaiged, imikud, raske füüsilise töö tegijad, maratonijooksjad, alkoholi kuritarvitajad.

Sümptomid ehk avaldumine

Esmalt tekib higistamine, peavalu ning südamepekslemine. Organism kaotab vett ning kui seda vajadust ei asendata, süvenevad nähud veelgi. Võib tekkida peapööritus, oksendamine, minestus.
Vedelikupuudusest võivad tekkida ka epileptilised krambid ning inimene võib kaotada teadvuse.
Eriti rasketel juhtudel tekib kooma, kehatemperatuur tõuseb kuni 40 kraadini ning inimene võib surra.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Kuumarabanduse diagnoosimine ei ole raske. Tavaliselt selgub küsitluse käigus, et inimene on kas kaua viibinud kuumas ruumis või päikese käes.
Pulss on kiirenenud ning nahk on katsudes kuum ning niiske, kuid rasketel juhtudel võib olla ka jahe ning kuiv.
Kuna pikaajaline kuumus võib kahjustada ka erinevaid organeid, võidakse haiglas teostada erinevaid lisauuringuid.

Ravivõimalused

Kui kahtlustate, et kellelgi on tekkinud kuumarabandus, peab viivitamatult kutsuma kiirabi.
Seejärel peab kannatanu toimetama varjulisse kohta või jahedasse ruumi. Teadvusel inimesele saab anda jahedat jooki (ilma alkoholita!). Jahutamiseks võib kasutada ka külma dušši, külma kompressi vms.
Teadvuseta inimene tuleb keerata külili. Kui tekivad krambid, peab jälgima, et inimene end ei vigastaks ning peale krampide lakkamist tuleb samuti keerata kannatanu külili.
Haiglas taastatakse tekkinud organismi vedelikukadu veenisiseste lahustega ning samuti jahutatakse keha kuni normaalse temperatuurini.

Prognoos

Kerge kuumarabandusega inimene paraneb tavaliselt hästi. Ekstreemse kuumarabanduse puhul võib esineda ka surmlõpe. Seepärast on eriti oluline kiire esmaabi juba varajases kuumenemise staadiumis ning eriti kuumarabanduse ennetamine.

Ennetamine

• Palava ilmaga kanna alati peakatet ning tarbi pidevalt vedelikku
• Ära tarbi palava ilmaga alkohoolseid jooke
• Ära jäta last päikese kätte või autosse magama
• Kanna õhukesi, õhku läbilaskvaid riideid
• Kui sa põed südamehaigusi, väldi füüsilist pingutust palavate ilmadega. Viibi õues varahommikul ning hilja õhtul.
• Väldi treeninguid kuumal keskpäeval

Kasutatud kirjandus
The Merck Manual, 1992
http://www.allsands.com
Oxford Handbook of Accident and Emergency Medicine, 2001