Krooniline lümfoidne leukeemia

Leuchaemia lymphatica chronica (ld.k)
Chronic lymphocytic leukemia (ingl.k)

Seletus
Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) on leukeemia („verevähi“) vorm, mille puhul kasvajarakud sarnanevad küpsetele lümfotsüütidele.

Ülevaade
Krooniline lümfoidne leukeemia (KLL) on sagedaim leukeemia vorm, haigus esineb täiskasvanueas, sagedamini meestel.
KLL puhul tekib aegamööda juurde väikeseid küpsetele lümfotsüütidele sarnaseid kasvajalisi ilma normaalse funktsioonita B-lümfotsüüte, mis kuhjuvad luuüdis, veres, lümfisõlmedes, põrnas ja teistes elundites.
KLL on aeglase kuluga, kui haigus vaevusi ei põhjusta ega edasi ei arene, siis ei ole ravi vajalik. Raviks kasutatakse keemia- ja kiiritusravi.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

KLL tekkepõhjust ei teata. Ei ole leitud haigestumise seost ioniseeriva kiirgusega, kemikaalidega ega viirushaigustega.
KLL puhul tekib liigselt küpsetele lümfotsüütidele sarnaseid kasvajarakke. Lümfotsüüdid on valgeliblede hulka kuuluvad vererakud, mis osalevad organismi immuunsüsteemis ning kaitsevad organismi infektsioonide eest, aga kasvajalistel lümfotsüütidel funktsioon puudub.
Kasvajarakud vohavad luuüdis, veres, lümfisõlmedes ja põrnas. Tekib lümfisõlmede, põrna ja maksa suurenemine.
Vastupanuvõime infektsioonhaigustele väheneb. Haiguse arenedes tekib põrna suurenemise ja/või luuüdi normaalse funktsiooni langemise tõttu valgeliblede vähenemisest aneemia ehk kehvveresus ning trombotsüütide puudusest veritsusoht.

Sümptomid ehk avaldumine

KLL kulgeb haiguse alguses sageli ilma vaevusteta, 70%-l leitakse haigus juhuslikult mõnel muul põhjusel tehtud vereanalüüsi tõttu.
Vaevuste esinemisel on tavaline üldine väsimus, öine higistamine, kaalulangus ja kerge palavik.
Haiguse arenedes võib tekkida lümfisõlmede suurenemine, infektsioonid, veritsus ning ka põrna ja maksa suurenemine.
Mõnikord põhjustab haigus nahamuutusi (kihelus, lööve, sinised plekid, täppverevalumid).

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vereanalüüsis on valgeliblede ehk leukotsüütide hulk tõusnud lümfotsüütide hulga suurenemise tõttu, samas võib punaliblede ehk erütrotsüütide ja vereliistakute ehk trombotsüütide arv olla langenud.
Luuüdi proovitüki ehk biopsia mikroskoopilisel uuringul on näha liiga palju lümfotsüüte. Mõnikord on vajalik ka suurenenud lümfisõlme biopsia.
Maksa ja põrna mõõtude hindamiseks ning suurenenud lümfisõlmede leidmiseks tehakse ultraheliuuring.

Ravivõimalused

Haiguse varases staadiumis, kui vaevusi ei esine, ei ole ravi vajalik, vaid haigust jälgitakse.
Raviks kasutatakse keemiaravi (kloorambutsiil) ja kortikosteroide, mis tavaliselt kõrvaldab vaevused ja vähendab lümfisõlmede suurust.
Tehakse ka kiiritusravi, et vähendada põrna, maksa ja lümfisõlmede suurenemisest põhjustatud vaevusi. Väga oluline on infektsioonhaiguste korralik ravimine.

Prognoos

KLL on kõige parema prognoosiga leukeemia ehk verevähk. Prognoos on varieeruv ja sõltub haiguse staadiumist. Sageli on eluohtlikeks langenud immuunsuse tagajärjel tekkinud infektsioonid. Keskmine elulemus on 5-10 aastat.

Ennetamine

Haigust ei saa ennetada.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual, 1999
Herold jt. Sisehaigused, 1999
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995