Kehakaalu langus

ka kaalukaotus
decrease in weight, loosing weight (ingl. k.)

Ülevaade
 Kehakaalu langus tekib olukorras, kus organismi energiavajadus on suurem kui söögiga saadav energiahulk. Toiduga saadava energiahulga vähesus võib olla põhjustatud isutusest, nälgimisest, seedimis- või imendumishäiretest. Kehakaalu langus võib olla põhustatud ka energiatarbimise suurenemisest.

Tekkemehhanismid

 Toidu ja joogiga saadav energiahulk peab olema vastavuses energiakuluga, katma organismi põhiainevahetuseks, soojustekkeks, kehaliseks ning vaimseks tegevuseks vajamineva energia. Kui saadav energiahulk on väiksem kui organismi vajadus, tekib kehakaalu langus, näiteks vähese söömise või näljutamise korral.
Teatud seisundite korral on aga organismi energeetilised vajadused suuremad kui normaalsetes tingimustes, näiteks kasvuspurdi ajal (puberteedieas), kiirenenud ainevahetuse ja suure füüsilise aktiivsuse korral, hüpertüreoosi ehk kilpnäärme ületalitluse, krooniliste põletike ja ka HIV-infektsiooni korral, kasvajaliste esinemisel.
Kaalu langus kaasneb ka olukordades, kus organism ei suuda söödud toitu omastada ning vajaminevad ained ei jõua soolestikust organismi vaid väljuvad roojaga muutumatul kujul. Organismi tegevuseks vajalike ainete puudus võib tekkida kõhulahtisuse korral, sapiringluse häirete, kõhunäärme puudulikkuse, seedeensüümide defitsiidi korral. Samuti raskendab ainete imendumist verevoolu vähenemine soolestikus, sest häirub toitainete transport soolevalendikust teistesse kudedesse.

Sagedasemad põhjused

Füüsiline aktiivsus
Kasvuspurt
Nälgimine
Hüpertüreoidism
Depressiivne häire
Stress
Krooniline kõhulahtisus
Malabsorbtsiooni sündroom
Divertikuloos
Põletikulised soolehaigused (Chroni tõbi ja Haavandiline koliit)
Ärritunud soole sündroom
Haavandtõbi
Tuberkuloos
Hepatiit B ja C
Maksatsirroos
Sapiteede anomaaliad ja düsfunktsioon
Kasvajad
Insuliinsõltuv diabeet
Reuma
Reaktiivne artriit
Ravimite kõrvaltoime

Haruldasemad põhjused

Tsüstiline fibroos
Tsöliaakia
Bakteriaalne endokardiit
Lamblioos põhjustatud Giardia lamblia poolt
HIV ja AIDS
Addissoni tõbi ehk hüpoadrenalism
Wegeneri granulomatoos
Lühikese soole sündroom
Mao resektsioonijärgne sündroom
Anorexia nervosa
Bulimia
Sklerodermia

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Organismi üldseisundi hindamiseks tehakse vereanalüüs, millest otsitakse põletiku ja teiste patoloogiate näitajaid
Kui kahtlustatakse patoloogiat kuseteedes, tehakse uriini biokeemiline- ja bakterioloogiline analüüs.
Seedetrakti patoloogia kahtlusel tehakse rooja analüüs.
Organmuutuste leidmiseks tehakse ultraheliuuring, röntgenuuring seedetraktist kontrastainega või endoskoopia (mao ja soolestiku sisevaatlus endoskoobiga/”mõõganeelamine”) ja biopsia ehk koetükk uuritavast piirkonnast.

Koduse ravi võimalused

Koduse ravi võimalusi võite kasutada juhul, kui teie kehakaalu languse põhjused on teada ja olete konsulteerinud oma raviarstiga.
Esmalt peaksite jälgima oma toitumist, kas te ikka sööte piisavalt ja vaheldusrikkalt ning vajadusel reguleerima oma toitumisharjumusi.
Kõhulahtisuse kaasnemisel jälgige, kas kõhulahtisus tekib kindlates olukordades (stresssituatsioonides) või kindla toidu suhtes (piim, teraviljad, rasvane toit), viimasel juhul on menüüs vajalik nende toitude piiramine või nendest loobumine.
Insuliinsõltuva suhkrudiabeedi korral on vajalik täpne päevase kaloraaži arvestamine ja vastavalt arsti ettekirjutustele insuliini naha alla manustamine enne söögikordi.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• teil langeb kehakaal kiiresti (vähem, kui 3 kuu jooksul), ilma et oleksite teadlikkult dieeti pidanud
• teil esineb tugev kõhuvalu, mis võib kiirguda ka selga
• teil esineb kõhulahtisus rohkem kui 2 nädalat
• teil esineb roojas verd
• teil on pidev janu ja sage urineerimine
• teil on püsivalt subfebriilne palavik, öine higistamine, köha või nõrkus, väsimus

Kasutatud kirjandus
A.C. Abreu. University of Iowa Family Practice Handbook. Ed 4; The University of Iowa 1992-2002.
J P.S. Ahluwalia Gastroenterology And Hepatology. University of Iowa Family Practice Handbook. Ed 4; The University of Iowa 1992-2002.
K. Chen Hematologic, Electrolyte, and Metabolic Disorders. University of Iowa Family Practice Handbook. Ed 4; The University of Iowa 1992-2002.
N.J.Greenberger Harrisson’s Principles of Internal Medicine. Ed 14; USA 1998
R.J.Kotula, MD. HIV/AIDS. University of Iowa Family Practice Handbook. Ed 4.
D.C. Krupp, MD. M.A. Graber, MD. Rheumatology. University of Iowa Family Practice Handbook. Ed 4; The University of Iowa 1992-2002.
M.Zilmer. E.Karelson. T.Vihalemm. Meditsiiniline biokeemia I. Tartu 1996.
M.Zilmer. E.Karelson. T.Vihalemm. Meditsiiniline biokeemia II. Tartu 1999.