Kõrvakohin

ka tinnitus;
Tinnitus (ld. k);
Tinnitus (ingl. k).

Selgitus
Tinnitus on subjektiivselt kuuldav heli ilma tegeliku heliärrituseta.

Ülevaade
Inimese kõrv koosneb kolmest osast: väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik, keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub kuulmisnärv. Kõrvakohin ehk tinnitus võib esineda iseseisva kaebusena või olla seotud ükskõik millese kõrva piirkonna haigusega.
Heli kõrvas kuuldakse vaid ise, teised seda ei taju.
~15 % elanikkonnast kannatab  mingil eluperioodil kõrvakohina all.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Miks subjektiivselt kuuldav kohin tekib, pole teada. Tinnitus võib esineda täiesti iseseisva kaebusena ilma kaasnevate haigusteta, või olla väga paljude erinevate kõrvahaiguste üks sümptomitest (näiteks kõrvavaik või võõrkeha väliskuulmekäigus, kõrvapõletikud, kõrva kasvajad, mürakahjustus, otoskleroos jne.).

Sümptomid ehk avaldumine

Põhiline sümptom ongi subjektiivselt kuuldav heli, mis võib olla  kõrge- või madalatooniline, pidev või pulseeriv, tugev või nõrk.
Heli võib ka aja jooksul muuta iseloomu või kaduda. Heli võidakse kuulda ühes või mõlemas kõrvas.
Kõige häirivamalt on heli kuuldav vaikuses, just õhtuti magama minnes. Tinnitus võib olla nii tugev, et häirib normaalset und. Üsna sageli kaasneb tinnitusega ka kuulmislangus.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Toonaudiogramm on uuring, mis tehakse selleks, et uurida kas kõrvakohinaga kaasneb ka kuulmise langus.Toonaudigrammiga on võimalik täpselt teada saada, milline on kuulmine. Uuringu käigus pannakse uuritavale pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega helisid.
Kompuutertomograafia peast on väga täpne röntgenuuring, mis võidakse mõnikord teha selleks, et välistada nt. sisekõrva kasvaja olemaolu.

Ravivõimalused

Kuna pole teada, miks tinnitus tekib, pole ka efektiivset ravi.
Kõigepealt on vajalik välja selgitada, kas tinnituse põhjustab mingi kõrvahaigus (kõrvavaik või võõrkeha väliskuulmekäigus, põletik, otoskleroos, sisekõrva kasvaja jne) ning rakendada sellele vastavat ravi. Kui ravida põhihaigust, väheneb tavaliselt ka tinnitus.
Kui kohin on väga häiriv on põhiline soovitus vältida vaikust. Pidevalt peaks olema mingi taustaheli, näiteks vaikne muusika või raadio.
Kasutatakse ka kuuldeaparaate, mis annavad pidevat heli maskeerides sellega kõrvakohinat.

Prognoos

Kõrvakohin iseenesest ei ole ohtlik, vaid lihtsalt häiriv. Põhiliselt on vajalik lihtsalt harjuda tinnitusega elama.
 
Ennetus

Tinnitust ei ole võimalik ennetada.