Kilpnäärme põletik
ka türeoidiit Äge
kilpnäärmepõletik; de Quervaini türeoidiit; Hashimoto
türeoidiit Thyreoiditis (ld.k) Thyroiditis (ingl.k)
Selgitus Kilpnäärmepõletikud on haiguste rühm, kus
eristatakse ägedat, alaägedat ja kroonilist
kilpnäärmepõletikku.
Ülevaade Kuna kõikidel türeoidiitidel on erinevad
põhjused, ei toimu tavaliselt ägeda põletiku üleminekut alaägedaks ning alaägeda
türeoidiidi muutumist krooniliseks. Naistel esineb
kilpnäärme põletikku tunduvalt sagedamini kui meestel, haigestutakse peamiselt
30-50 aasta vanuses.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Kilpnääre on sisesekretsiooninääre, mis paikneb
kaelal. Kilpnäärme ülesandeks on toota
kilpnäärmehormoone - türoksiini ning
trijoodtüroniini. Kilpnäärmepõletikku võivad tekitada
bakterid, viirused ning organismis moodustuvad
kilpnääret ründavad autoantikehad ehk vastuained. Kõige
sagedamini esineb krooniline autoimmuunne türeoidiit.
Äge kilpnäärmepõletik on harvaesinev haigus.
Sellele võib eelneda ülemiste hingamisteede põletik. Äge
kilpnäärmepõletik võib kaasneda kaela piirkonna vigastusega,
harva kilpnäärme punktsiooniga biopsia võtmiseks. Ägedat
türeoidiiti võivad põhjustada bakterid, seened
või parasiidid.
Alaäge kilpnäärmepõletik (de
Quervaini türeoidiit) tekib sageli peale ülemiste hingamisteede
viirusinfektsiooni põdemist. Kilpnäärmes võivad põletikku tekitada
mumpsi-, gripi-, adenoviirus.
Sagedamini esineb keskealistel naistel.
Krooniline
autoimmuune türeoidiit (Hashimoto türeoidiit) on autoimmuune haigus, mis on
tingitud sellest, et immuunsüsteem käsitleb kilpnääret kui kehavõõrast
kude ning ründab teda autoantikehade kaudu. Haiguse tekkes on oluline
osa geneetilisel ehk pärilikul eelsoodumusel. Võib
avalduda igas vanuses, kuid sagedamini esineb keskealiste naiste hulgas.
Sümptomid ehk avaldumine
Ägeda türeoidiidi puhul esineb tugev valu kaela
eesosas, mis kiirgub kõrvadesse.
Palavik võib tõusta 38-39ºC, esineda võib ka neelamise
valulikkus ning naha punetus kaelal kilpnäärme kohal.
Enamasti häireid kilpnäärme talitluses (hormoonide tootmises) ei ole.
Alaägedale türeoidiile on iseloomulik järsk algus kõrge
palaviku, kõrvadesse kiirguva valu ning valuliku sõlmega kilpnäärmes.
Esinevad ka üldised viirushaiguse sümptoomid - nõrkus,
lihasvalud. Umbes pooltel juhtudel võivad haiguse esimesel nädalal
esineda kilpnäärme ületalitluse nähud, mis on tingitud
hormoonide vabanemisest viirusest kahjustatud kilpnäärmest. Haigus kestab 1-6
kuud ning lõpeb kilpnäärme normaalse talitluse
taastumisega.
Krooniline autoimmuune türeoidiit - olenevalt
kilpnäärme suurusest eristatakse kahte haigusvormi: esimesel juhul kilpnääret
kaelal katsudes tunda ei ole, autoimmuunse protsessi tagajärjel on kilpnääre
muutunud väiksemaks; teisel juhul on tegemist kilpnäärme
kompenseeritud suurenemisega. Haiguse kulg võib olla
stabiilne, progresseeruv (viib kilpnäärme
alatalitluse tekkele) või ägenemistega.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vereanalüüsist määratakse põletikunäitajad ning
kilpnäärme hormoonide tase. Autoimmuunse türeoidiidi kahtlusel uuritakse veres
ka kilpnäärmekoe vastaseid autoantikehi. Kilpnäärme ehituse
muutuste kohta annab informatsiooni uurimine radiojoodi ja
ultraheliga. Vajadusel võetakse kilpnäärmest proovitükk ehk
biopsia.
Ravivõimalused
Ägeda põletiku puhul tuleb hoida kael soojas. Tablettravist
kasutatakse antibiootikume ning. Kui kilpnäärmesse kujuneb
mädakolle ehk abstsess, siis on vajalik selle
avamine.
Alaäge põletik kasutatakse põletikuvastaseid
aineid (ibuprofeen), glükokortikoidhormoone
(prednisoloon), kilpnäärmehormoone sisaldavaid
preparaate. Haigus paraneb sageli ka iseeneslikult!
Krooniline
autoimmuune põletik - kilpnäärme alatalitluse tekkimisel ravi kilpnäärme
hormoonidega. Sõlmede tekkimisel kilpnäärmesse manustatakse
glükokortikoidhormoone (prednisoloon).
Prognoos
Alaäge türeoidiit paraneb sageli iseeneslikult, tõsiseid tüsistusi tavaliselt
ei esine. Krooniline autoimmunne türeoidiit on tavaliselt aeglaselt süvenev;
lõpuks kujuneb välja kilpnäärme alatalitlus, mida saab väga edukalt korrigeerida
kilpnnäärmehormoonide asendusraviga (levotüroksiin).
Ennetamine
Kuna alaägedat kilpnäärmepõletikku põhjustavad sageli viirusinfektsioonid,
siis on üheks ennetamise võimaluseks vaktsineerimine viiruste (leetrid, mumps,
punetised, gripp) vastu. teisi kilpnäärme põletikke ennetada ei
saa.
|