Katarakt

ka hall kae
Cataract (lad.k)
Cataract (ingl.k)

Seletus
Kae on silmaläätse hägustumine.

Ülevaade
Katarakt on vanemas eas sageli esinev haigus, mis põhjustab nägemise halvenemist. Lastel esineb katarakt harvem, kuid on arenenud maades üks sagedasemaid laste pimedaksjäämise põhjustajaid.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Täiskasvanul areneva katarakti täpsed põhjused ja mehhanismid ei ole siiani selged.
Silmalääts on normaalselt läbipaistev ning tema ülesandeks on juhtida valguskiiri võrkkestale.
Lääts sisaldab vedelikku, mille koostises olevad valgud hakkavad katarakti puhul teadmata põhjusel moodustama klompe ning häirivad valguskiirte kulgemist. Algul see probleeme ei tekita, kuid haiguse arenedes hakkab nägemine häiruma. Katarakt ei levi ühest silmast teise, kuigi mõnel inimesel võib haigusprotsess kulgeda mõlemas silmas.
Harvem võib katarakt olla juba kaasasündinud või kujuneda välja lapseeas (juveniilne katarakt). Sel juhul on põhjuseks ema raseduse ajal põetud haigused või kokkupuude radioaktiivse kiirgusega. Katarakti võib põhjustada ka loote üsasisene haigestumine punetistesse, toksoplasmoosi või nakatumine herpesviirusega.
Vahel võib katarakt tekkida teiste haiguste tüsistusena (näiteks reumatoidartriit, mõningad nahahaigused – atoopiline dermatiit, ainevahetushäired – diabeet) või ka traumade järgselt.

Sümptomid ehk avaldumine

Sümptoomiks on valutu, süvenev nägemise kadu, nägemise hägustumine.
Katarakti arengu alguses võivad tekkida probleemid valgusallikatega: tänavalaternad tunduvad liiga eredad ja kiirguvad, silmad ei kannata päikest. Värvid võivad näida tuhmimatena, nägemine on halvem pimedas.
Vahel võib inimene hakata nägema ka kahekordselt.
Katarakti arenemisele võib viidata ka see, kui liiga sageli tuleb vahetada prille või kontaktläätsesid tugevamate vastu.
Kuna katarakt areneb aeglaselt, on nägemise kadu järk-järguline.

Nägemiskao ulatus sõltub sellest, millises piirkonnas ja kui palju lääts on hägustunud.
Kui hägusus on läätse tuumas (keskosas), areneb lühinägelikkus juba varases staadiumis. Nii võib inimene, kes seni on olnud kaugnägelik, ühtäkki avastada, et saab lugeda ilma prillideta. Kahjuks on see sageli vaid ajutine.
Kui hägusus asub läätse tagumises piirkonnas, on nägemine häiritud ainult osaliselt. Kuna valguskiir, mis tuleb vaadatavalt objektilt silma, läbib läätse läbipaistva osa, näeb inimene peaaegu normaalselt. Probleeme võib tekkida eredas valguses.
Operatsioonijärgselt võib esineda silmas sügelus, valguskartus ja suurenenud pisaratevool.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Et diagnoosida katarakti, tuleb teha mitmed uuringud.
Esiteks kontrollitakse nägemisteravust, kasutades erineva suurusega tähtede, numbrite või kujundite tabeleid.
Uurimine pilulambiga. Pilulamp on mikroskoobiga varustatud seadeldis, mis võimaldab uurida peaaegu kogu silma. Selle abil saab näha muutusi läätses, klaaskehas ja võrkkestal ning vajadusel välistada teised nägemishäirete põhjused.
Et paremini näha silmapõhja ja läätse, tilgutatakse silma atropiini, mis laiendab pupilli. Nii on lääts läbi pupilliava paremini nähtav. Pärast protseduuri on mõnda aega nägemine häiritud, kui atropiini mõju üle läheb, on nägemine jälle endine.

Ravivõimalused

Nägemist on algava katarakti puhul võimalik korrigeerida prillidega. Soovitatakse muretseda UV-kaitsega prillid või kanda vajadusel päikeseprille.
Kasutatakse ka pupilli laiendavaid silmatilku. Sellest on abi ainult siis, kui katarakt on haaranud ainult väikest läätse osa. Pupilli laienedes jõuab valgus silma ka läbi läätse kahjustamata osa ja nägemine võib pisut paraneda.
Kui halb nägemine hakkab segama inimese igapäevaelu, tehakse operatsioon, mille käigus eemaldatakse kahjustunud osa ja asetatakse läätse protees.
Operatsioonijärgselt  kirjutatakse välja uued prillid.

Kui mingil põhjusel pole võimalik proteesi silma sisse asetada, peab inimene kandma kontaktläätsi või kangeid prille.
Peale operatsiooni tilgutatakse vajadusel silma valuvaigistit, põletiku vältimiseks kasutatakse hormoon- ja antibiootikumravi.

Umbes pooltel juhtudel võib tekkida kunstläätse pinnale õhuke membraan, mis võib nägemise häguseks muuta. See on normaalne protsess, mis võib tekkida kuid või isegi aastaid hiljem. Seda ravitakse laseri abil – lõigatakse tekkinud membraani auk. See protseduur on valutu ja ohutu ning nägemine paraneb juba paari päeva jooksul. 

Prognoos

90% varajases staadiumis opereeritud juhtudel saavutatakse operatsiooniga parem nägemine. Hilises staadiumis tehtud operatsioonide tulemused pole sageli nii head. Ilma operatsioonita pole kahjuks võimalik kaotatud nägemist tagasi saada.
Operatsioonijärgseteks probleemideks võib olla põletik (punetus, valu, turse), verejooks, nägemise kadu. Õnneks suudetakse need enamasti välja ravida.

Ennetamine

Kuna katarakti põhjused pole täpselt teada, ei osata seda ka ennetada. Oluline on varajane diagnoosimine. Selleks peaksid kõik üle 60 aastased inimesed käima silmaarsti juures kontrollis vähemalt kord 2 aasta jooksul.