Kolesteatoom
ka
pärlkasvaja Cholesteatoma (ld. k) Cholesteatoma (ingl.
k)
Selgitus Kolesteatoom on sarvestuvast lameepiteelist
moodustuv kotike või sopp, mis kasvab keskkõrvas ja mis suurenedes hakkab
kahjustama ümbritsevaid kudesid.
Ülevaade Inimese kõrv koosneb kolmest osast:
väliskõrv, mille moodustab kõrvalest ja väliskuulmekäik,
keskkõrv, mis asub kuulmekile taga ja kus painevad kolm
kuulmeluukest ning sisekõrv, kus asub
kuulmisnärv. Kolesteatoom paikneb keskkõrvas, ta ei ole otseselt kasvaja ja
ei anna ka siirdeid ehk metastaase. Nimetus pärlkasvaja on tulenenud
sellest, et tal on kalduvus pidevalt suureneneda ja kahjustada kasvades
keskkõrva ning lõpuks ka ümbritsevat luukude. Kolesteatoom on haigus,
mis võib aastate jooksul viia väga suure kõrvakahjustuseni ja
tugeva kuulmislanguseni.
Tekkepõhjused ja –mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja –mehhanismid
Siiani pole teada täpset põhjust ja tekkemehhanismi. Kolesteatoom võib
mõnikord olla kaasasündinud või tekkida näiteks
kroonilise keskkõrvapõletiku tagajärjel. Soodustada võivad
ka suurenenud adenoid ninaneelus ja trauma.
Täpselt teadmata põhjustel moodustub tasku, mis on täidetud
sarvestunud massiga ja mis suurenedes täidab kõrvas vaba ruumi. Suurenedes
hakkab kolesteatoom kahjustama kuulmisluukesi ja ümbritsevat
luukude, võib levida ka sisekõrva ning
kahjustada kuulmisnärvi. Mõnikord tekib kolesteatoomile
lisaks ka põletik ning kõrvast hakkab mäda
erituma, keskkõrva limaskest muutub põletiku tagajärjel paksemaks ja
moodustab väljasopistisi ehk polüüpe. Kõik need muutused
kujunevad aastate jooksul.
Sümptomid ehk avaldumine
Haigus on pikajalise iseloomuga ja kulgeb aastaid. Kaasasündinud
kolesteatoomi puhul võivad kaebused pikka aega täiesti puududa, sest kuulmise
nõrkus ühes kõrvas võib jääda tähelepanuta. Kui puudub põletik, võib ainsaks
sümptomiks olla kuulmise langus haiges kõrvas. Kui
kolesteatoomile kaasneb põletik esineb pidev või hootine
mädaeritus kõrvast, mäda on tavaliselt halvasti lõhnav.
Üldsümptomid nagu palavik, nõrkus, isutus tavaliselt puuduvad. Kõrvavalu ei
ole iseloomulik.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Vaatluse käigus vaadeldakse kõrvapeegliga kõrva.
Bakterioloogiline külv mädast on vajalik selleks, et välja
selgitada, millised mikroobid seal
kasvavad. Kompuutertomograafia peast on väga täpne
röntgenuuring, mis tehakse selleks, et uurida, kui ulatuslikult on kolesteatoom
kõrvas levinud. Toonaudiogramm on uuring, millega on
võimalik täpselt teada saada, milline on kuulmine. Uuringu käigus pannakse
uuritavale pähe kõrvaklapid ja lastakse kuulata erineva tugevuse ning kõrgusega
helisid.
Ravivõimalused
Kolesteatoomi esialgne ravi sõltub sellest, kas kõrvas on mäda või
mitte. Kui kõrvast tuleb mäda, on kõigepealt vajalik ravi
antibiootikumidega. Kasutatakse nii
kõrvatilku, kui ka tablette. Antibiootikum
valitakse tavaliselt vastavalt sellele, milline mikroob külvis kasvab. Ravikuur
kestab niikaua, kuni mädne eritis kõrvast kaob. Vajalik on ka vatipulgaga
kuulmekäigu pidev puhastamine mädast. Kui kõrvas kasvab
kolesteatoom, on alati vajalik operatiivne ravi. Seda tehakse
selleks, et takistada edasisi kahjustusi. Operatsiooni käigus puhastatakse kõrv
täielikult kolesteatoomist. Võimalusel taastatakse kuulmeluude ahel ja
kuulmekile.
Prognoos
Kui haigus kestab mitu aastat, võib olla tagajärjeks tõsine kuulmise
kahjustus ja vajalikuks võib osutuda kuulmisaparaadi kasutamine.
Ennetamine
Kuna alati pole teada täpset tekkemehhanismi ja põhjust, pole ka ennetamine
võimalik. Ägeda keskkõrvapõletiku adekvaatne ravi ja ninaneelust suurenenud
adenoidi eemaldamine võib mõnikord takistada kolesteatoomi teket.
|