Kollapalavik

Yellow fever (ingl.k.)

Seletus
Kollapalavik on sääsehammustuse kaudu nakkav troopiline viirushaigus, millele on iseloomulik järsk algus, palavik, pulsi aeglustumine ning peavalud; väga raske kulu puhul ka neerude- ja maksakahjustus. 

Ülevaade
Kollapalavikku tekitav viirus kuulub flaviviiruste perekonda.
Kollapalavikku esineb ulatuslikult troopilises Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas Sahara kõrbest lõunapool. Haigust ei esine Aasias. 
Kollapalavik on sääskede kaudu leviv, lühikese peiteajaga äge viirushaigus, mis enamasti kulgeb kergelt, gripisarnaste nähtudega, kuid raskel juhul võib lõppeda surmaga.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Looduses on viirusekandjateks ahvid, kes ise tavaliselt ei haigestu.
Kollapalavik esineb kahe vormina. Linnaoludes levib haigus moskiitode kaudu inimeselt inimesele, džunglis levitavad moskiitod kollapalavikku ahvidelt inimestele.
Viirus sattub verre sääsehammustuse kaudu ning paljuneb organismis, tekitades haigusilminguid.

Sümptomid ehk avaldumine

Peiteaeg (ehk aeg, mil viirus on küll organismis, kuid ei põhjusta veel haigusnähte) on 3-6 päeva.
Haiguspilt kõigub kergest palavikust kuni raske, tüüpiliste sümptomitega kollapalavikuni.

Kerge vormi puhul esineb järsku algav mõnepäevane palavik, peavalu ning lihasvalud.

Raskele vormile on iseloomulik tugev peavalu, valu selja alaosas, üldine lihasvalu. Esineb ka näo punetus, iiveldus, oksendamine ning pulsi aeglustumine.
Mõne ööpäeva möödudes ilmnevad häired maksa- ja neerude talitluses ning esineda võib verejookse.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks

Vereanalüüsist on võimalik määrata viirusevastaseid antikehi ehk vastuaineid ning tuvastada ka viirust.
Lisauuringud võidakse teha neeru- või maksakahjustuse kahtlusel (ultraheliuuring vms).

Ravivõimalused

Spetsiifiline ravi puudub.
Haiguse raske vormi puhul on näidustatud ravi intensiivraviosakonnas. Kasutada võidakse ka viirusevastaseid ravimeid - näiteks ribaviriini.

Prognoos

Kuni 14-aastaste laste seas domineerib kollapalaviku kerge, gripisarnaste sümptomitega kulgev vorm.
Täiskasvanute seas on suremus suurem - Aafrikas kuni 25% ning Lõuna-Ameerikas isegi kuni 50%. Läbipõetud kollapalavik annab pikaaegse, isegi kuni eluaegse immuunsuse. 

Ennetamine

Oluline on sääsehammustuse vältimine ohtlikes piirkondades.
Kollapalaviku vastu on olemas tõhus ja turvaline vaktsiin.
Rahvusvahelised tervishoiumäärused soovitavad kõigil, kes reisivad kollapalaviku esinemispiirkondadesse eelnevalt end vaktsineerida. Mitmetes riikides nõutakse vaktsineerimistunnistust kollapalaviku esinemispiirkondadest tulnutelt.
Immuunsus saavutatakse 10 päeva pärast vaktsineerimist ning immuunsus kaob 10 aasta pärast.