1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kõhukinnisus

Ka obstipatsioon
Obstipatio, constipatio (lad. k.)
Obstipation, constipation (ingl. k.)

Ülevaade
Kõhukinnisuseks loetakse roojamist sagedusega vähem kui kolm korda nädalas. Kõhukinnisus võib esineda mitmete haiguste puhul, kuid võib olla ka lihtsalt üks mööduv sümptom, mis viitab soole talitlushäirele.


Tekkemehhanismid
Sagedasemad põhjused
Haruldasemad põhjused
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Koduse ravi võimalused
Arsti poole pöördu juhul, kui

Tekkemehhanismid

Üheks kõige sagedasemaks kõhukinnisuse põhjuseks on ärritatud soole sündroom. Sümptomid tekivad sageli seoses ülemäärase stressi, reeglipäratu söömise, kiudainetevaese toidu kestva pruukimise ja lahtistite kontrollimatu tarvitamisega. Tekivad motoorikahäired ehk soolesisu liikumine kas aeglustub (tekib kõhukinnisus) või kiireneb (tekib kõhulahtisus), need võivad ka vahelduda.

Väga tihke soolesisu transportimiseks on vaja soole intensiivsed kokkutõmbed ning selle tõttu sooles tõusev rõhk võib soodustada sooleseina nõrkades kohtades väljasopistuste ehk divertiiklite tekkimist. Divertiiklisse kinni jäänud väljaheite ja bakterite tõttu tekib divertikuliit ehk divertiikli põletik, mis võib põhjustada soolesulgust.

Raseduse korral võib kõhukinnisus tekkida hormonaalsete muutuste tõttu.
Kõhukinnisus võib põhjustada valuaistinguid, puhitust kõhupiirkonnas ja teravaid kõhuvaluhoogusid. Kõhukinnisuse all kannatavatel inimestel langeb söögiisu, tekivad röhitised ja halb maitse suus. Kõhupuhitusega võivad kaasneda südamepekslemine, valu rinnus. Sageli langeb töövõime, tekib pea- ja lihasevalu, üldine närvilisus, unehäired, külmavärinad, hingeldus.

Hemorroidide ehk päraku veenikomude tekkimist põhjustab rõhu tõus pärakupiirkonna veenides. Sageli on põhjuseks kõhukinnisus ja sellega kaasnev pressimine, raskuste tõstmine, pikaaegne istumine või seismine, rasvumine, rasedus ja sünnitus. Veenides rõhk suureneb, veri liigub soontes aeglaselt ning venitab sooneseina välja ehk tekib veenikomu.
Mõnikord on aga hemorroidid omakorda kõhukinnisuse põhjuseks. Kuna roojamine võib hemorroidide tõttu olla valulik, võib inimene teadlikult roojamistungi alla suruda, mistõttu tekibki kõhukinnisus.

Sagedasemad põhjused

• Ärritatud soole sündroom
• Divertikuliit
• Ravimid (antidepressandid, verapamiil, kodeiin, opioidid jt)
• Crohni tõbi
• Pärakuhaigused: anaalfissuur, hemorroidid, abstsessid
• Rasedus
• Anorexia nervosa
• Depressioon

Haruldasemad põhjused

• Soole kasvaja
• Hirschprungi haigus
• Parkinsoni tõbi
• Sclerosis multiplex
• Diabeetiline neuropaatia
• Hüpotüreoos

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Oluline on välja selgitada
• kui pikka aega kõhukinnisust on kestnud
• toitumisharjumused
• füüsiline aktiivsus
• kaasnevad sümptomid (iiveldus, oksendamine, valu, kõhu ümbermõõdu suurenemine, veri väljaheites, kõhnumine, väsimus, meeleolu langus jne)
• roojamise sagedus
• rooja konsistents
• peristaltika aktiivsus
Saadud informatsiooni põhjal otsustatakse, kas ja milliseid uuringuid on vaja teha.

Koduse ravi võimalused

Soole ja kõhuseinte lihaste tugevdamisel on oluline aktiivne füüsiline tegevus. Ei tohiks tarvitada kõhukinnisust soodustavad toiduained: kakao, kuum ja kange tee, must kohv, peenest jahust saiakesed ja pirukad, manna- ja riisipuder jt. Vähendada tuleks vaimset ülepinget.

Igal õhtul enne magamaminekut võiks juua aeglaselt pool või klaas külma vett. Teine pool klaasi või klaasitäis juua hommikul kohe pärast ärkamist. See võte elavdab soolte tegevust, parandab seedeelundite verevarustust, ergutab seedenäärmeid.
Kroonilise kõhukinnisuse all kannatavatel inimestel on soovitatav kasutada  kiudaineterikast toitu - jämedast jahust leiba, toorest köögivilja, eelkõige toorest peenendatud kapsast, värsket tomatit, porgandit, toorest söögipeeti, sibulat, redist, herneid, ube jt. Hästi toimivad mesi, rosinad ja pähklid, piim, kefiir, hapupiim, hapud juur- ja puuviljamahlad ja süsihappegaasirikkad toidud.
Soovitav oleks vedelikku tarbida 1,5-2 liitrit ööpäevas.

Arsti poole pöördu juhul, kui

•  kõht käib läbi harvem kui kolm korda nädalas
• “kodused võtted” ei leevenda olukorda
•  kaasneb tugev kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, kaalulangus, pidev väsimus vms.

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee