1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kannakõõluse rebend

Kannakõõluse rebend;
ka Achilleuse kõõluse rebend
Ruptura tendinis Achillei (ld.k)
Rupture Achilles(ingl.k.)

Milles seisneb vigastus?
Tegemist on kannakõõluse järjepidevuse katkemisega. Seda vigastust esineb umbes 2%-l elanikkonnast, sagedamini meestel vanuses 30-50 eluaastat.


Kuidas tekib vigastus?
Millised on sümptomid?
Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna
Ravivõimalused
Prognoos
Kuidas vältida vigastust?
Millistel spordialadel tekib kannakõõluse rebend kõige sagedamini?

Kuidas tekib vigastus?

Kannakõõlus on sääre kolmpealihase osa, mille abil see lihas kinnitub kandluule.
Tavaliselt tekib kannakõõluse rebend sportimisel, sagedamini pallimängus, kõrgushüppel või tennist mängides. Harvemal juhul võib vigastus tekkida ootamatust tasapinna muutusest, näiteks  astumisel auku või trepilt alla.
Kannakõõluse rebend tekib sääre alumises osas.

Millised on sümptomid?

Rebendi tekkimise momendil tunneb inimene teravat valu (nagu keegi oleks löönud kaikaga vastu säärt) sääre alumises tagumises osas. Mõne aja möödudes kujuneb sääre tagapinnale turse, mis võib olla väga tagasihoidlik.
Inimene suudab küll käia, kuid pole võimeline tõusma kikivaruvule. Kannakõõluse täieliku rebendi korral on sääre alaosas kannakõõluse rebendi kohal katsudes tunda „auk“.

Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võib vaja minna

Kannakõõluse rebendit on võimalik kindlaks teha kindlate tunnuste järgi:
Kannatanu asetatatkse kušetile põlvili nii, et jalalabad on ripppu üle ääre. Seejärel pigistatakse haige jala sääremarja. Kui  jalalaba selle võtte tulemusena ei liigu, siis on tegemist kannakõõluse rebendiga. Samuti ei saa sellel jalal tõusta pöiale.
Lisauuringutest  võib anda  informatsiooni ultraheli uuring, mille abil hinnatakse rebendi suurust.

Ravivõimalused

Kannakõõluse  rebend vajab kirurgilist ravi. Üksikjuhtudel on võimalik kasutada ka kipsravi või spetsiaalset ortoosi ehk tuge.
Operatsioonil õmmeldakse kannakõõlus kokku, sellele järgneb kipsravi, spetsiaalne ortoos umbes 5-6 nädala vältel. Haavalt eemaldatakse õmblused 12-14 päeval peale operatsiooni. Valude korral võib tarvitada valuvaigistavaid tablette (Ibuprofeen, Diklofenak või Profenid).
Juhul, kui leitakse juba ammu tekkinud kannakõõluse rebend, on võimalik teha plastiline operatsioon kõõluse taastamiseks.
Taastusravi: Peale kipsi eemaldamist toimub  taastusravi ehk ravivõimlemine. See on vajalik selleks, et taastuks hüppeliigese liikuvus.
Treeninguid võib jätkata alles siis, kui kaebusi enam ei esine. Soovitav on treeningute algperioodil kanda tugisidet ehk ortoosi.

Prognoos

Tavaliselt paraneb kannakõõluse rebend täielikult. Harvematel juhtudel võib jääda hüppeliigese liikuvuse piiratus või hüppeliigese jäikus. Samuti võib operatsioonihaav paraneda keloidarmiga.

Kuidas vältida vigastust?

Treenigut peab alati alustama soojendus- ja venitusharjutustest. Samuti peab olema sobiv spordijalats vastavalt harrastatavale spordialale. Ettevaatlikud peaksid olema veteransportlased, kes aastatepikkust lähevad jälle sportima ja arvestavad, et nad on endises vormis.

Millistel spordialadel tekib kannakõõluse rebend kõige sagedamini?

Korvpall, võrkpall ja teised pallimängud.
Kergejõustik (kõrgushüpe, kaugushüpe, tõkkejooks).
Tennis, korvpall

Retsenseerinud: dr. Kaidu Meitern

 





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee