Kopsuabstsess

(ka kopsugangreen)
Abscessus pulmonis, gangraena pulmonis (lad.k)
Lung abscess, lung gangrene (ingl.k)

Seletus
Kopsuabstsess on mädatekitavatest mikroobidest tingitud kopsukoe piirdunud destruktsioon (hävimine).
Kopsugangreen on massiivsem mädapõletikuline kopsukoe hävimine ilma piirdumistendentsita.
Nekrootilise kopsupõletiku puhul on kopsus palju väikesi destruktsioonikoldeid.

Ülevaade
Kopsuabstsess ning kopsugangreen ei ole sagedased haigused. Peamiselt haigestutakse mõne kopsuhaiguse või –trauma tagajärjel. Tüsistused võivad olla raskete tagajärgedega: mädaõhkrind, verejooks ning sepsis ehk veremürgitus.

Tekkepõhjused ja -mehhanismid

Nakkus võib kopsu levida hingamisteede kaudu:
· aspiratsiooni teel (võõrkeha/vedeliku hingamisteedesse sissetõmbamine näiteks pikaaegse teadvuskaotuse ajal või üldnarkoosi tüsistusena).
· hingamisteedes oleva takistuse korral (kasvaja bronhides, võõrkeha või vedeliku aspiratsioon)
· kopsupõletiku tüsistusena (enamlevinud tekitajad sellised bakterid nagu stafülokokk, pseudomoonas, klebsiella, anaeroobid)
· juba eelnevalt nekrootilise (laguneva) kopsukoe saastumine mikroobidega (kopsuinfarkti, laguneva kasvaja puhul).
Näiteks sepsise puhul võivad mäda tekitavad bakterid kopsu sattuda vereringe vahendusel.
Võimalik on ka haigustekitajate sattumine kopsu trauma tagajärjel (rindkere seina läbivate ja kopsu tabavate vigastuste puhul).
Kopsuabstsess ja -gangreen tekivad organismi vastupanu nõrgenemisel.

Sümptomid ehk avaldumine

Haiguspilt kujuneb välja peale aspiratsiooni 3-4 päeva pärast.
· Väga tugev nõrkus, väsimus;
· kiiresti tõusev palavik,
· tugev köha, millega kaasneb rohke rögaeritus;
· röga on halvalõhnaline, tihti veresegune;
· kopsukelme haaratusel esineb ka rindkerevalu.

Tüsistustena võivad tekkida:
· Mädaõhkrind - kujuneb, kui abtsessikolle ning selle sisaldis murdub kopsust kopsukelmeõõnde. Iseloomulik on kiire seisundi halvenemine, palaviku tõus ning rindekerevalude teke (kopsukelme haaratuse tõttu). Sellisel juhul on näidustatud pleuraõõnest mäda ja vedeliku eemaldamine;
· Kopsuverejooks - võib nõuda kiiret kirurgilist vahelesegamist;
· Sepsis - väga tõsine seisund, millele võib järgneda šokk ja surm.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosile viitavad küsitluse käigus selguvad tüüpilised kaebused. Vereanalüüsis ilmnevad ägeda põletiku tunnused.
Röntgenülesvõttel kopsudest näha paksuseinaline ümar tühik, milles horisontaalne vedelikunivoo.
Kõige paremini on kopsuabstsess nähtav kompuutertomogrammil. Et täpsustada abstsessi või gangreeni põhjustav bakter, tuleb uurida röga.

Ravivõimalused

Üldravina tagatakse organismi vedelikutasakaal, alandatakse palavikku.
Kui haigust põhjustavat bakterit ei ole veel kindlaks tehtud, siis manustatakse laia toimespektriga antibiootikume suures annuses veeni. Tekitaja selgumisel (näiteks röga külvist) manustatakse antud mikroobile/seenele mõjuvaid preparaate.
Normaalse hingamistöö tagamiseks tehakse spetsiaalseid hingamisharjutusi.
Vedeliku ja röga väljutamiseks antakse rögalahtisteid, rakendatakse spetsiaalset asendravi ning võidakse teostada bronhoskoopia.
Kirurgiline ravi on näidustatud, kui haigus on kestnud üle 2 kuu ning kui tekivad eluohtlikud tüsistused (näiteks kopsuverejooks).  

Prognoos

Õigeaegse ja mõjuva ravi puhul on prognoos hea.
Nõrgestatud organismiga inimestel võib üle minna krooniliseks vormiks (kestus üle 2 kuu).
Ebaadekvaatse ravi ja organismi nõrga vastupanuvõime korral võib haigus ka surmaga lõppeda.

Ennetamine

Kopsuabstsessi ja –gangreeni ennetamine ei ole alati võimalik, kuid eelpool toodud kopsuhaiguste vältimine aitab ka tüsistuste tekkimise ärahoidmisel.

Kasutatud kirjandus
1. Pulmonoloogia lühikursus, TÜ Kopsukliinik, Tartu, 1996
2. Matti Maimets, Infektsioonhaigused, AS Medicina, 2000
3. IV kursuse pulmonoloogia praktikumimaterjal