1
logo
2
 
Uudised Kuhu minna KÜSI ARSTILT Trükised Testid Tervis Toitumine Tervisesport Blogi SEKSUAALSUS
TEEMAKESKUS

AllergiaDepressioonDiabeetInsultKolesteroolKõhuhädadKõrge vererõhkKülmetused-viirusedKüüned-nahk-juuksedSilmadSuuhaigusedSõltuvusTromboosUnehäiredValuVähkÄrevushäire


Kas oled olnud aastal 2012 tavapärasest tihedamini haige?
EI
Pigem mitte
Jah
Ei ole peaaegu kunagi haige
Koostööpartnerid






Haigused ja seisundid: ABCDEFGHIJKLMNOPQRSZTUVWÕÄÖÜ
Kaaries
Kaasasündinud komppöid
Kaelavalu
Kaksteistsõrmiksoole haavand
Kampülobakterioos
Kandidoos
Kannakõõluse põletik
Kannakõõluse rebend
Kardia ahhalaasia
Kardiomüopaatia
Karpaalkanali sündroom
Kassihaigus
Kassikisa sündroom
Kasvaja
Katarakt
Kaugnägelikkus
Kawasaki haigus
Keele-neelunärvi valu
Keelepõletik
Keeritsusstõbi
Kehakaalu langus
Kehakaalu tõus
Keratiit
Kerge peatrauma
Keskkõrva põletik, krooniline
Keskkõrva põletik, sekretoorne
Keskkõrva põletik, äge
Keskseinandi põletik
Kiilaspäisus
Kiiritushaigus, krooniline
Kiiritushaigus, äge
Kilpnäärme alatalitus
Kilpnäärme põletik
Kilpnäärme vähkkasvaja
Kilpnäärme ületalitus
Klamüüdiainfektsioon
Klimakteerium
Klinefelteri sündroom
Kodade virvendusarütmia
Koeranael
Kolesteatoom
Kollapalavik
Kollatõbi, viiruslik (A)
Kollatõbi, viiruslik (BjaC)
Kolmiknärvi neuralgia
Kondüloomid
Konjuktiviit
Kontaktdermatiit
Koolera
Kopsuabstsess
Kopsuarteri trombemboolia
Kopsuemfüseem
Kopsugangreen
Kopsupuhitus
Kopsupõletik
Kopsutolmustus
Kopsuturse
Kopsuvähk
Kraniofarüngioom
Kriminaalne abort
Krooniline lümfoidne leukeemia
Krooniline müeloidne leukeemia
Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Krooniline venoosne puudulikkus
Kroonilise väsimuse sündroom
Krüptorhism
Kubemesong
Kukekannus
Kurgumandlite põletik, krooniline
Kurgumandlite põletik, äge
Kurgupõletik
Kurguvalu
Kusiti kitsenemine
Kusitipõletik
Kuulmislangus
Kuulmisnärvi neurinoom
Kuumarabandus
Kõhrepehmenemus põlves
Kõhukelme põletik
Kõhukinnisus
Kõhulahtisus
Kõhulahtisus, reisil
Kõhunäärme tsüstid
Kõhunäärmevähk
Kõhutüüfus
Kõhuvalu
Kõnehäire
Kõrgmäestiku sündroom
Kõrgushaigus
Kõrgvererõhktõbi
Kõrgvererõhutõbi, neeruhaigusest
Kõripealise põletik
Kõripõletik
Kõrivähk
Kõrvakohin
Kõrvalkilpnäärme alatalitus
Kõrvalkilpnäärme ületalitus
Kõrvavalu
Kõõluse rebend
Kõõrdsilmsus
Kõõrkaelsus
Käevalu
Kätevärin
Kääbusviiktõbi
Köha
Külmatrauma
Küünarvarre luude murd
Küünte seenhaigus

Kaelavalu

Neck pain (ingl. k.)

Ülevaade
Kael on lülisamba kõige liikuvam osa, mis ühendab pead kerega. Kaela lihased aitavad pead liigutada. Traumade korral on kael lülisamba kõige kergemini haavatav koht.
Kaelavalu esineb väga sageli ning enamasti ei ole seotud tõsiste haigustega. Kaelalihaste pinge ja sellest põhjustatud valu on sageli seotud halva kehaasendiga, magamisasendiga või stressiga.


Tekkemehhanismid
Sagedasemad põhjused
Haruldasemad põhjused
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Koduse ravi võimalused
Arsti poole pöörduge juhul, kui

Tekkemehhanismid

Lülisamba kaelaosa koosneb seitsmest blokklülist, mis on hästi liikuvad. Lülide vahel asuvad lülivahekettad, mis vähendavad lülide pidevat omavahelist kokkupuudet ja põrutust.
Lülide vahelt kulgeb selgrookanal, kus paikneb seljaaju ja kust algavad närvid, mis seovad lihaseid, nahka ja teisi kudesid. Kanalis kaitseb seljaaju seljaajuvedelik ja kolm kaitsvat kesta.

Kaelalülisid väljastpoolt kaitsevad ja liigutavad lihased. Kaelavalu võivad põhjustada lüli, lihaste ja närvide haigused või seisundid. Kõige sagedasemaks kaelavalu põhjuseks on lihaspinge halvast tööasendist, magamisasendist või stressist. Valu tekib kui lülikanali kitsenemisest, lüli kuju muutusest või lülivaheketta nihestusest tekib surve ehk kompressioon närvile. Seoses kaela suure liikuvusega on ka kaelatraumade oht väga suur.

Sagedasemad põhjused

Pidev istuv töö
Vale magamisasend
Stress
Osteoartriit
Reumatoidartriit
Trauma

Haruldasemad põhjused

Lülivaheketta nihestus
Lülisambakanali kaelaosa kitsenemine ehk stenoos
Kasvajad ja nende metastaasid

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Röntgenis tuleb nähtavale lülisamba seisukord ja luumurrud. Kompuutertomograafi ja magnetresonantstomograafi abil on nähtav täpne lülide ehitus, murrud ja nende seos närvidega.
Müelogrammi korral süstitakse selgrookanalisse röntgenis nähtavat ainet, mille abil saab kindlaks teha kanali kitsenemised.
Elektromüogramm hindab närvide ja lihaste koostööd ja lihasjõudlust.

Koduse ravi võimalused

Kaelavalu ravitakse tavaliselt alguses valuvaigistitega (va trauma korral). Lisaks aitavad valu leevendada massaaž, spetsiaalsed võimlemisharjutused ning riidesse mähitud jääkott, mida tuleb hoida valulikus piirkonnas 10- 20 minutit.
Valu aitab ära hoida pidev võimlemine, õige seisev ja istuv tööasend.

Arsti poole pöörduge juhul, kui

• kaelavalule eelnes pea või kaelatrauma
• kaasneb palavik ja peavalu
• kui valu kandub edasi ka kätte või esinevad käes tundlikkuse häired
• valu tõttu ei saa te tavapäraseid töid teha.
• valu on tugev ja püsiv
• esinevad sagedased kaelavaluhood

Kasutatud kirjandus
Neck pain. Health Resources: Neurosurgery. 2001
Neck pain. American Academy of Ortopaedic surgeon. 2000





 
3   4
© 2009-2012 inimene.ee