Kõõrkaelsus

ka spastiline kõõrkael
Torticollis (ld.k)
Torticollis (ingl.k)

Seletus
Kõõrkaelaks nimetatakse tahtmatute kaelalihaste kokkutõmmete tõttu tekkivat kaela ja pea valeasendit või kontrollimatuid liigutusi.

Ülevaade
Spastiline kõõrkael on üks paikse düstoonia ehk lihastoonuse häire vorm, mille korral esinevad tahtamatud kaela ja õlgade lihaste kokkutõmbed, mis põhjustavad korduvaid kaela ja pea liigutusi või püsivat valeasendit ning valu. Vaevuste leevendamiseks süstitakse lihastesse lõõgastavat ravimit ja kasutatakse füsioteraapiat.

Tekkepõhjused ja –mehhanismid

Spastiline kõõrkael on üks paikse lihastoonuse häire ehk düstoonia vorm, mis kuulub närvisüsteemi haiguste hulka. Kõõrkael esineb sagedamini naistel, haigestutakse keskmiselt 40 a. vanuses. Haiguse tekkepõhjus ei ole täpselt teada, arvatakse, et tegemist on ajus paiknevate lihastööd kontrollivate keskuste häirega, mis põhjustab korduvaid tahtmatuid lihaste kokkutõmbeid. Mõnel inimesel on aastaid enne kõõrkaela tekkimist olnud pea-, kaela- või õlapiirkonna trauma.
Vastavalt sellele, millised lihased on haaratud, tekivad iseloomulikud liigutused. Haiguse algjärgus tekib aeg-ajalt pea korduv kallutamine ühele või teisele küljele, ette või taha. Haiguse süvenedes võivad kael ja pea jääda püsivalt valesse asendisse. Sageli põhjustavad lihaste pidevad liigutused, lihaste pinge ja kaela valest asendist tingitud lülisamba muutused valu. Haigus võib levida peale kaelapiirkonna lihaste ka käte, näo või kere lihastele.
Haigus on oma kulult krooniline, see süveneb pikkamööda aastate jooksul, võib püsida aastaid samal tasemel ning ajutiselt ja mõningatel juhtudel ka täielikult taanduda.

Sümptomid ehk avaldumine

Korduvate lihaskokkutõmmete puhul tekivad aeg-ajalt kiired tõmblevad pealiigutused ühes suunas, püsiva kokkutõmbe korral on pea ja kael pidevalt viltu vales asendis.
Mõnikord kaasneb ka pea või käte värisemine. Vaevused süvenevad stressi ja ärritumise korral. Sageli tekib lihaskokkutõmmete tõttu kaela- ja õlapiirkonna valu. Lihaskokkutõmbed vähenevad öösel tunduvalt. Lihaskokkutõmbeid saab, eriti haiguse alguses, leevendada puuteärrituse abil, kui katsuda sõrmedega vastaspoolset põske või muud näo osa.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks

Diagnoosimisel on oluline tüüpiliste vaevuste esinemine inimesel. Lisaks tehakse läbivaatus, mille käigus hinnatakse närvisüsteemi. Ei ole olemas spetsiaalset testi kõõrkaela kindlaks tegemiseks ning ka analüüsid on kõõrkaela puhul korras. Vajadusel tehakse lisauuringuid, et välistada teisi kaela ja pea valeliigutusi ning asendeid põhjustavaid haigusi.

Ravivõimalused

Kõõrkaela ei saa välja ravida. Vaevuste vähendamiseks on olemas erinevaid ravivõimalusi. Kõige efektiivsem lihase lõõgastamiseks on tavaliselt Clostridium botulinumi toksiini süstimine haaratud lihase sisse. Ravimi toime kestab keskmiselt kolm kuud, siis tuleb süstimist korrata.
Kasutusel on ka erinevaid suu kaudu sisse võetavaid ravimeid (bensodiasepiinid, antikolinergilised jt. ravimid), aga nende toime on tavaliselt nõrgem. Kui eelnev ravi tulemusi ei anna, siis on võimalik teha operatsioon, mille käigus lõigatakse läbi osad kaelalihastest, lihastesse tulevad närvid või ajus olevad närvikeskused. Ka kirurgiline ravi ei anna alati häid ja püsivaid tulemusi.
Vaevuste leevendamiseks on kõõrkaela puhul on sageli abi ka lihtsatest vahenditest nagu puuteärrituse kasutamine, selleks katsutakse sõrmedega mõnda kindlat näo osa, mis inimesel lihaskokkutõmbeid vähendab. Füsioteraapiat tehakse kaela normaalse liikuvuse säilitamiseks, lülisamba muutuste ennetamiseks ja valu vähendamiseks.

Prognoos

Kõõrkael on kulult krooniline haigus, mis ei ole eluohtlik ning raviga saab vaevusi vähendada. Kõõrkael tavaliselt süveneb pikkamööda aastate jooksul, siis võivad vaevused püsida aastaid samal tasemel ning ajutiselt ja mõningatel juhtudel ka täielikult taanduda.

Ennetamine

Kõõrkaela tekkimist ei saa ära hoida. Vaevuste vähendamiseks saab lihaskrampe mingil määral ka tahtlikult vähendada, näiteks puuteärrituse (katsuda sõrmedega nägu abil) ja selili lamamise abil ning kuna vaevuste süvenemine on sageli seotud emotsionaalse stressi ja ärritumisega, siis võib olla abi lõõgastumistehnikatest. Püsivate kaela muutuste ära hoidmiseks ja kaela liikuvuse säilitamiseks tehakse füsioteraapiast.

Kasutatud kirjandus:
The Merck Manual 1999
Kodin Suuri Lääkärikirja 1995
Duodecim, Lääkärin CD-ROM