Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus
Chronic obstructive pulmonary disease
(ingl.k)
Seletus Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on
krooniline süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskustena, hilisemas
faasis ka
südamepuudulikkusena. Ülevaade KOK
avaldub tavaliselt keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. KOK on enamlevinud
meeste ja linnaelanike seas. Levimus suureneb koos eaga, esinedes 40-50
aastastel 2-3% ning üle 70 aastastel rohkem kui 1/5 rahvastikust. Esmased
haigustunnused on hingeldus füüsilisel koormusel ja
köha. Tavaliselt seostab inimene neid vananemisega,
suitsetamisega.
Tekkepõhjused ja -mehhanismid Sümptomid ehk avaldumine Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Ravivõimalused Prognoos Ennetamine
Tekkepõhjused ja -mehhanismid
Peamine KOK-i riskifaktor on suitsetamine. Enamik haigeid on
olnud kirglikud suitsetajad (üle 20 sigareti päevas) rohkem kui 20
aastat. KOK-i puhul esinevad muutused (bronhide seina põletik, limanäärmete
suurenemine, väikeste bronhide topistumine limakorkidega või nende valendiku
kitsenemine) nii väikestes õhuteedes kui ka suurtes
bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja
kopsukoes.
Kopsukoes kujuneb emfüseem
- see on kopsusompude püsiv laienemine koos neid eraldavate
vaheseinte hävimisega. Põletike puhul suureneb kopsusompude vaheseinu hävitavate
ainete hulk kopsus. Suitsetamine vähendab hävitamist takistavate ühendite
hulka. Tekib hingamisteede ahenemine, mis on
pöördumatu. Õhu liikumine hingamisteedes
takistub ning see on tingitud bronhide valendiku topistumisest
sitke limaga. Hingamisteede ahenedes muutub ka väljahingamine
järjest raskemaks ja kopsud tühjenevad õhust järjest aeglasemalt. Õhu
kuhjumisest kopsu tekib parema südamepoole ülemäärane
suurenemine ja laienemine, ilmneb hingamislihaste liigne
suurenemine ning vahelihase ehk diafragma kõhetumine.
Haiguse süvenedes võib kujuneda
südamepuudulikkus.
Sümptomid ehk avaldumine
Esineda võivad: köha ja
hingeldus, rögaeritus, hommikused
peavalud, päevane
unisus, kehakaalu langus ja
isutus, harva ka valu rindkeres ja
veriköha. KOK võib jagada 2 tüübiks, vastavalt sellele, kas
domineerivad emfüseemist või kroonilisest bronhiidist põhjustatud vaevused:
Emfüseemi tüüp ehk "roosa hingeldaja" - pikka
aega kestnud hingeldus, vähese köha ja limase röga eritusega. Diagnoositakse
tavaliselt 60-65 eluaastal. Lihased võivad olla kõhetunud,
tööle on rakendatud hingamise abilihased (sissehingamise
abilihastena toimivad kõik lihased, mis kinnituvad õlavöötmele, koljule või
selgroole ja on võimelised roideid tõstma; väljahingamise abilihasteks on
peamiselt kõhulihased). Naha sinakat värvust ei esine. Istudes
on kergem hingata ettepoole nõjatudes. Koormustaluvus on väike.
Kroonilise bronhiidi tüüp ehk "sinine hingeldaja"
- tavaliselt noorem kui roosa hingeldaja, diagnoositakse 50-55 eluaastal.
Põhilised on bronhiidile iseloomulikud vaevused
(köha, rögaeritus). Haiguse alguses ägenemised
peamiselt talvel, haiguse hilisstaadiumis pidev mädase röga eritus. Naha
sinakas värvus märgatav.
Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks
Spirograafia on uuring, mille käigus hinnatakse
väljahingatava õhu koguseid ja väljahingamise kiirust Füüsilise
koormuse test tehakse vaid juhul, kui kaebused ei ole vastavuses
spirograafia tulemustega. Hingamispuudulikkuse raskusastet võimaldavad
selgitada hapniku ja süsihappegaasi osarõhkude määramine
vereanalüüsist, kus võib esineda ka puna- ja valgevereliblede
hulga suurenemine. Röga uurimine bakterite suhtes aitab
kroonilise bronhiidi ägenemisel antud tekitajale mõjuvat antibiootikumi
leida. Rindkere röntgenogramm: näha võivad olla
kaugelearenenud kopsuemfüseemile iseloomulikud muutused
Kompuutertomograafiline uuring on diagnostikaks näidustatud
vaid bronhide laienemise ja emfüseemi tüübi
kindlaksmääramiseks. Elektrokardiograafia ehk südamefilm:
südame parema poole ülekoormuse tunnused.
Ravivõimalused
Kuna KOK on suurel määral pöördumatu ja süvenev haigus, peaks ravi olema
suunatud lisaks hingamise parandamisele ka elukvaliteedi tõstmisele. Olulised on
terved eluviisid, sealhulgas regulaarne füüsiline koormus ning suitsetamisest
loobumine. Toetav ravi: õige
hingamistehnika, lihastreeningud,
toitumise reguleerimine (üle- ja alakaal raskendavad KOK-i
kulgu), psühhoteraapia ning koolitus (ravimite
õige kasutamine). Tablettravi eesmärgiks on bronhide
laiendamine, põletiku vähendamine ning röga väljaköhimise kergendamine.
KOK-i ravis kasutatakse bronhe laiendavaid ravimeid,
glükokortikosteroide, antibiootikume (ägeda
infektsiooni esinemisel) ja rögalahtisteid. Pikaajaline
hapnikravi on näidustatud juba maksimaalset tablettravi
saavatel haigetel, kelle seisund seda nõuab.
Prognoos
KOK-i ärahoidmiseks või kopsufunktsiooni süveneva nõrgenemise peatamiseks on
kahjuks vähe võimalusi. Peamiseks preventiivseks abinõuks on
suitsetamise lõpetamine.
Ennetamine
Suitsetamise lõpetamine Õhu saastatuse
vähendamine kopsupõletiku ennetamine ja vaktsineerimine gripi
vastu Vajadusel südame töö toetamine
|